Maailma teadmiste puu

Nägin taas ühte kummalist und. Olin sattunud Mehhikosse ühe Tolteegi teadjamehe või nõia juurde õpilaseks. Ta viis mind ühe väga kõrge puu juurde ja seletas, et see on maailma teadmiste puu. See puu on maailma algusest peale selle koha peal kasvanud ja ta on endasse talletanud kogu maailma ajaloo ja inimeste kogemuse. Sain ülesande puu otsa ronida ja valida ise õige hetk, millal seda teen. Puu oli hiiglaslik, tema latva pilvedes peaaegu näha ei olnud. Õpetaja seletas, et iga sentimeetriga, mida ma mööda puud üles ronin, saan ma miljonite aastate kogemuse. Vaatasin kael õieli ladva poole ja mõtlesin, miks mind selle puu juurde toodi. Mõtlesin, miks minul peaks olema kogu inimkonna kogemus ja kas ma jaksaks seda kanda. Vaatasin, unistasin, mõtlesin.... kaalusin. Leidsin unes, et oluline on saada iseenda elutarkus ja oma kogemus. Kellegi teise kogemuse teadmine on tore, aga kõik, mis omal nahal läbi teha annab sulle sinu ainulaadse isiksuse, mille pärast sa siin maailmas oled ja millega maailma toimimisse panustad....   Sain aru, et õpetaja oli tahtnud mind proovile panna, kas ma lähen lihtsama vastupanu teed. Patsutasin hüvastijätuks seda puud. Kõik tundus kuidagi lihtne ja selge. Tuleb oma rada käia.

Ja siis ärkasin üles. Ja ka ärgates olin päris veenudnud, et tegin õigesti, et ei kippunud selle puu otsa. No mis ma oleks selle koormaga peale hakanud. Teada kõike. Parem ikka teada mitte midagi. Lihtsam on elada.