Sakala, 9.05. 2012
Arvatavalt keskajast II maailmasõjani Eestis elanud eestirootslaste või rannarootslaste rahvakillu saatus on olnud keeruline. 50 aastat kestnud okupatsiooniaeg hävitas selle rahvakillu siinmail pea olematuks. Peamiselt saartel ja Lääne-Eesti rannikualadel elanud rootsikeelne elanikkond sai võimaluse emigreeruda ja valdav osa ka seda võimalust kasutas. Enne seda elas Eestis u. 9500 eestirootslast, kel oli 19 rahvakooli, Haapsalus asuv gümnaasium, ja Noarootsis, Pürksis asuv rahvaülikool ning ka oma rahvuslik erakond, Rootsi Rahvaliit, Riigikogus. Sõja lõppedes ei jäänud sellest kõigest mitte midagi järele, kui ehk väheste siiajäänute kodus räägitava rootsi keele ja Rootsi jõudnud eestirootslaste mälestuste.
Täna saame aga rääkida eestirootslaste uuest ärkamisajast. Järeltulevad põlvkonnad on teinud oma kultuuriautonoomia, tegeletakse aktiivselt oma rahva ajaloo uurimisega ning keele, traditsioonide ja identiteedi kaitsega. Olgugi, et pärimus on peamiselt ammutatav arhiividest, on rannarootsi kultuur siiski heaks näiteks, kuidas oma identiteeti taasavastada, luua ja arendada. Seetõttu on suur rõõm on ka sellest, kui rannarahva laule ja lugusid helikandjatele jõuab.
Rannarootsi juurtega Sofia Joons tegi koos sõpradega juba teise albumi, mis toob selle rahvakillu koraalid, pillilood ja laulud arhiivide tolmukihi alt päevavalgele. Ausalt öeldes, kedagi teist kui Sofiat selle plaadi rootsikeelseid laule laulmas ei oskakski ette kujutada. Tundub, et Sofia on selle muusika jaoks kõige ausam esitaja. Plaat on siiras ja ühtlasi ka pidulik, koosnedes peamiselt imeilusatest rahvakoraalidest, mis kõrvuti rootsikeelsetega kõlavad Meelika Hainsoo esituses ka eesti keeles.
Häid hetki on plaadil palju, rannarahva elukeskkonda võib plaadil kuulda nii lainete loksumises ja merekohinas kui ka tubastes sussisahistamistes ja tütarlaste naerukihinas laululeikide hoogsates rütmides.
Plaaditegijatel on Andre Maakeri Tuhalaane stuudios õnnestunud leida üles ka väikese rannakabeli kõlad, kajad ja ülev vaikus. Maitsekas ja sobiv saade kõlab ka harmooniumilt Mall Ney esituses ja Robert Jürjendali kitarrimängus. Rannarootslaste traditsioonilised pillid - viiul ja hiiu kannel - sobivad sellesse kooslusesse nagu valatult. Strand…Rand II on väärt kuulamist, ta ühendab elegantselt mineviku tänapäevaga. Plaadi viimane lugu - uusloominguline Ekorrvalsen ehk Oravavalss- räägib aga loo igatsusest ja armastusest, karge ja lihtne oma täiuslikkuses ja kaunites kõlavarjundites.
Selle loo saatel tahaks mererannal vana kaluripaadi peal istudes loojuvat päikest vaadata ja kuulatada, mida näiteks Ruhnu saare laulvad liivad selle ranna rahvast pajatavad. Neist, kes siin olid ja elasid ja neist, kes siia tagasi on tulnud, et oma väärtuslik pärimus ja traditsioonid taastada ja ellu äratada, ühtlasi ka uusi lugusid luues.
Strand…Rand II
Meelika Hainsoo: laul, viiul
Robert Jürjendal: kitarr
Mall Ney: harmoonium
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar