Sakala, 28.juuli 2012
Täna õhtul kell 20 A Le Coq’i telgis üles astuv ansambel Fluxus on Viljandi Pärimusmuusikafestivalil juba neljandat korda. Selja taga on avapäeval toimunud kontsert Kaevumäel. Kui ansambel kuulis, et Viljandis on kahekümnes juubelifestival, otsustasid nad uuesti kokku tulla.
Tulite Viljandi Pärimusfestivali puhuks uuesti kokku, tegite palju proove?
Stefan Timmermans: Meil oli õnneks juba eelmisel nädalal Fluxusega üks kontsert, nii et peaproovi saime õnneks juba seal ära teha. Ja peale Viljandit on meil veel Hollandis üks esinemine. Teeme suvel mõned kontserdid ja siis läheme jälle oma teed.
Mis Flandria rahvamuusikaskeenel juhtunud on pärast seda kui Fluxus viimati Viljandis käis?
Paul Garriau: Väga oluline, et nüüdseks on rahvamuusikaõpetamine ametlik. Alates 2006-ndast on rahvamuusika ka ametlikult kooliprogrammides, saab õppida nii torupilli, hurdy gurdyt, lõõtsa ja ka muid rahvapille. Klassikalise ja jazzmuusika kõrval on rahvamuusika õpetus muutunud võrdväärseks osaks muusikaharidusest.
Stefan: Tegelikult on see maailm meeletult muutunud, millalgi 2000-dal algasid Gentis tantsutoad. See sai alguse sellest, et otsustati, et lõõtsamängijate muusikakooli eksam võiks olla reaalses tantsusituatsioonis. Need algasid 15 inimesega ja iga aastaga, hiljem ka iga kuuga paisusid ja tänaseks on käib korraga koos pea nelisada inimest koos tantsimas. Need toimuvad pea igas Flandria linnas ja on väga populaarsed.
Paul Garriau: Jah, nii suurteks, et tihtilugu on sõprade ja perede ringis hakatud korraldama vaikseid ja intiimseid tantsutubasid. Rahvamuusika on muutunud populaarseks. Kui meie alustasime, oli skeenel üksikuid tegijaid ja seda peeti rohkem vanainimeste asjaks. Tänaseks on rahvamuusika väga popp noorte hulgas ja ansmbleid tuleb juurde nagu seeni pärast vihma.
Mis Fluxuse liikmed vahepeal korda on saatnud?
Koen Garriau: Suurim muutus on muidugi see, et oleme muutunud pereinimesteks, lapsed kasvavad, mängivad ka juba pilli. Oma kodude rajamine on olnud samuti esiplaanil. Ka Stefanil on ka plaanis järgmisel aastal abieluranda purjetada. Aga kõigil meil on oma projektid, ansamblid. Minul on projekt, mis ühendab rocki, popi ja folkmuusikuid, mille nimi on Living Roots. Ja ma olen salvestanud muusikat lastele. Minu õel Greet Garriaul on oma ansambel, ta laulab ja mängib lõõtspilli.
Kuidas Viljandis meeldib?
Paul: Viljandi on parim paik festivaliks, siinne publik on alati olnud lihtsalt fantastiline. Meil on suur rõõm tagasi tulla.
Tulete jälle kokku kui kutsutakse?
Koen: Tuleme muidugi!
Stefan (naerab): Ma ei suuda vist enam kokku lugedagi, kui palju kordi ma sel festivalil olen käinud, vast üks kaksteist korda kindlasti. Mulle meeldib see meeleolu ja nii tore on taas iga suvi sõpru kohata. Tere Viljandi ja kohtumiseni kontserdil!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar