4.01.2012 Sakala
Tahaks kohe alustada sellega, et RO:TORO on üks unikaalsemaid ansambleid maailmas. Unikaalseim nii selles osas, et kasutatakse eesti pärimusmuusikat kui ka selles osas, et torupill ei ole viidud jazzi sisse, vaid jazzinstrumendid on toodud torupillide maailma. RO:TORO ilmasammas on torupillides ja selles, milliseid vigureid sunnivad nad tegema teisi pille- kitarri, saksofoni ning rütmitekitavaid veekausi- või naelatrumme. On teada, et ameeriklane Rufus Harley oli üks esimesi, kes 1964.aastal hakkas torupilli kasutama ka jazzmuusikas ja bluesis. Hiljem imbus torupill ka mitmete teiste stiilide sisse- klassikalisse muusikasse, rockmuusikasse jne. Ja ometi vahel on huvitav fantaseerida, mida ütleks Rufus Harley RO:TORO mängu kohta. 2006. aastal siit ilmast lahkunud muusik oleks ehk jõudnud RO:TORO esimest plaati (2006) kuulata. Miskipärast arvan, et Rufus oleks laialt naeratanud, sest RO:TORO vunk ületab nii geograafilisi kui ma muusikastiilide piire ja on mõistetav igal mandril. Sellist harvaesinevat pillimängu sünergiat ja kooskõla, mis Cätlin Jaago ja Sandra Sillamaa torupillimängus tekib, on nauding kuulata.
Iga ansambli koosolemine ja ühine looming on üksteist hariv protsess. Marko Mägi on saksofonist üles leidnud torupillidega haakuva etnoheli ja Marek Talts teeb elektrikitarriga pigem kandlemängu meenutavaid meloodilisi soolosid. Selles loomingulises koosluses on julgust ja nad annavad järgi ahvatlustele. Reggae, klezmer, funk, jazz meelitavad neid oma territooriumile hullama ja torupillid lähevad selle hullusega kaasa. Seetõttu on eriti mõnus näha, kuidas toimub ühine nö lahtilaskmine, konventsioonidest vabanemine - muusikastiilid lammutatakse otsekui palkideks lahti ja pakitakse omas järjestuses kokku. Improvisatsioonilisust ja mängulisust veel vürtsiks sekka. Ja eesti pärimusmuusika ja pärimuslik torupillimängustiil hoiab seda maja sellegipoolest kindlalt koos. Ilma sisulise süvenemiseta sellist energiat ei tekiks. „Et punk püsiks peab vunki sees hoidma,“ ütleb Silver Sepp.
Kui küsisin Silverilt, kes ansambli laulja ja rütmiline süda, millist tantsu saab RO:TORO muusika järgi tantsida, oli vastuseks: hullu tantsu. Jah, olen nõus, see muusika on nii kuulamiseks kui ka tantsimiseks korraga, sest labajalgade ja polkade ajal ei ole võimalik kuulajal enam paigale jääda, samas kui neist ajendeid saavad kitarri ja saksofonisoolod annavad aega kaasakiskuvateks mõtisklusteks.
RO:TORO on oma tegutsemisaastate jooksul jõudnud saada märkimisväärse kontserdiajaloo, mis hõlmab mitmeid maid ja mandreid. Omal kombel on ta Eesti muusikaekspordi jaoks väärtuslik lipulaev, kel igas sadamas midagi öelda. Näiteks RO:TORO Inglismaa tuurid oma paljude kontserditega oleks igale ansamblile väärtuslikuks kogemustepagasiks. Eestis on pärimusmuusikast ideid ammutavatele ansamblitele esinemisvõimalusi liiga vähe ja ansamblid saavad esinemiskogemused peamiselt festivalidel. Ansamblite piiri taha jõudmine sõltub aga rahvusvahelise kogemusega kultuurikorraldajatest, keda samuti napib. Õnneks on RO:TORO unikaalsust ka mujal märgatud ja eesti torupill saanud kõlada nii paljudes maailma nurkades. Ja paljud teavad nüüd tänu neile ka, et torupill ei ole ainult šotlaste pill.
Plaat „Wabariigi polka“.
RO:TORO-kolmas plaat „Wabariigi polka“ sisaldab 16 lugu ja tundub, et nende teekond muusikas läheb aiva põnevamaks. Ansambel astub julgelt erinevatesse stiilidesse sisse ja pakub sekka ka autoriloomingut. Põnevaid lahendusi on mitmeid- kunagi varem näiteks ei ole ma plaatidelt põrandal sahisevaid tantsusamme rütmipilli funktsioonis kuulnud. Samuti jäi kõrva ka, et RO:TORO toob ühes loos (Vene tants) välja ka selle, kuidas torupill füüsiliselt toimib, kui kott õhust tühjaks pigistada ja siis jälle täis puhuda. Pea 30 sekundit pikka ühtlast tooni! Nii mõnelgi võivad selle heli peale närvid üles öelda, aga puhumine ja ka häälestamine on ju torupillimängu väga loomulik osa. Kontserdil saab seda ikka vahel kuulda, aga helikandjatelt lõigatakse tehnilised „iseärasused sageli välja“. Ka Silver Sepa laul „Torupilli tegemine“ loob seoseid nii eesti, iiri kui ka muude rahvaste pärimusest teada olevate häälega tehtud pilliimitatsioonidega, mida tehti nii tantsude saatmiseks sel ajal kui torupill puhkas või kui oli vaja lugu ette laulda Tervitatav on ka Torupilli Jussi lugude jõudmine plaadile, sest nii vanade torupillilugude ja vanema motiivilise mängustiili avastamisel on veel pikk tee käia.
RO:TORO
Sandra Sillamaa– Eesti torupill, vile, parmupill
Cätlin Jaago – Eesti torupill, vile, parmupill
Silver Sepp– kausstrummid, kodarpill, laul
Marko Mägi– sopran- ja tenorsaksofon
Marek Talts– elektrikitarr
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar