SAKALA 09.05.2012
Arvatavalt keskajast Teise maailmasõjani Eestis elanud eestirootslaste ehk rannarootslaste saatus on olnud keeruline.
Rannarootsi juurtega Sofia Joons tegi koos sõpradega juba teise albumi,
mis toob selle rahvakillu koraalid, pillilood ja laulud arhiivide
tolmukihi alt päevavalgele.
Hea näide
Viiskümmend aastat kestnud okupatsioon hävitas rannarootslaste kogukonna siinmail peaaegu olematuks. Peamiselt saartel ja Lääne-Eesti rannikualadel elanud rootsikeelne elanikkond sai võimaluse emigreeruda ja suurem osa seda tegigi.
Varem oli Eestis elanud umbes 9500 eestirootslast, kel olid 19 rahvakooli, Haapsalus paiknev gümnaasium, Noarootsis Pürksis asuv rahvaülikool ning ühtlasi riigikogus oma rahvuslik erakond, Rootsi Rahvaliit. Sõja lõppedes polnud sellest kõigest järel suurt midagi peale väheste siiajäänute kodus räägitava rootsi keele ja Rootsi jõudnute mälestuste.
Nüüd saame rääkida eestirootslaste uuest ärkamisajast. Järeltulevad põlvkonnad on teinud kultuuriautonoomia, uurivad innukalt oma rahva ajalugu ning tegelevad keele, traditsioonide ja identiteedi kaitsega.
Olgugi et pärimust ammutatakse peamiselt arhiividest, pakub rannarootsi kultuur siiski hea näite, kuidas identiteeti taasavastada, luua ja arendada. Palju rõõmu valmistab ka see, kui rannarahva laule ja lugusid jõuab helikandjatele.
Rannakabel stuudios
Kedagi teist kui Sofia Joonsi selle plaadi rootsikeelseid laule laulmas ei oskakski ausalt öeldes ette kujutada. Tundub, et ta on selle muusika kõige ausam esitaja.
Siiras ja pidulik plaat koosneb peamiselt imeilusatest rahvakoraalidest, mis kõlavad kõrvuti rootsikeelsetega Meelika Hainsoo esituses ka eesti keeles.
Häid hetki on helikandjal palju, rannarahva elukeskkonda võib plaadil kuulda nii lainete loksumises ja merekohinas kui tubastes sussisahistamistes ja laululeikide hoogsate rütmide sekka kostvas tütarlaste naerukihinas.
Plaaditegijatel on Andre Maakeri Tuhalaane stuudios õnnestunud leida väikese rannakabeli kõlad, kajad ja ülev vaikus. Maitsekas ja sobiv saade kõlab Mall Ney esituses harmooniumilt ja Robert Jürjendali kitarrimängus.
Rannarootslaste traditsioonilised pillid viiul ja Hiiu kannel sobivad sellesse kooslusesse nagu valatud. «Strand…Rand II» on väärt kuulamist, see ühendab mineviku elegantselt tänapäevaga. Plaadi viimane lugu, uusloominguline «Ekorrvalsen» ehk «Oravavalss» räägib igatsusest ja armastusest, karge ja lihtne oma täiuslikkuses ning kaunites kõlavarjundites.
Selle loo saatel tahaks mererannal vanal kaluripaadil istudes loojuvat päikest vaadata ja kuulatada, mida pajatavad näiteks Ruhnu saare laulvad liivad selle ranna rahvast — inimestest, kes siin olid ja elasid, ning neist, kes on siia tagasi tulnud, et taastada ja ellu äratada oma väärtuslik pärimus ja traditsioonid, luues ühtlasi uusi lugusid.
ALBUM
«Strand…Rand II»
• Sofia Joons — laul, Hiiu kannel, viiul, poogengusli
• Meelika Hainsoo — laul, viiul
• Robert Jürjendal — kitarr
• Mall Ney — harmoonium
Hea näide
Viiskümmend aastat kestnud okupatsioon hävitas rannarootslaste kogukonna siinmail peaaegu olematuks. Peamiselt saartel ja Lääne-Eesti rannikualadel elanud rootsikeelne elanikkond sai võimaluse emigreeruda ja suurem osa seda tegigi.
Varem oli Eestis elanud umbes 9500 eestirootslast, kel olid 19 rahvakooli, Haapsalus paiknev gümnaasium, Noarootsis Pürksis asuv rahvaülikool ning ühtlasi riigikogus oma rahvuslik erakond, Rootsi Rahvaliit. Sõja lõppedes polnud sellest kõigest järel suurt midagi peale väheste siiajäänute kodus räägitava rootsi keele ja Rootsi jõudnute mälestuste.
Nüüd saame rääkida eestirootslaste uuest ärkamisajast. Järeltulevad põlvkonnad on teinud kultuuriautonoomia, uurivad innukalt oma rahva ajalugu ning tegelevad keele, traditsioonide ja identiteedi kaitsega.
Olgugi et pärimust ammutatakse peamiselt arhiividest, pakub rannarootsi kultuur siiski hea näite, kuidas identiteeti taasavastada, luua ja arendada. Palju rõõmu valmistab ka see, kui rannarahva laule ja lugusid jõuab helikandjatele.
Rannakabel stuudios
Kedagi teist kui Sofia Joonsi selle plaadi rootsikeelseid laule laulmas ei oskakski ausalt öeldes ette kujutada. Tundub, et ta on selle muusika kõige ausam esitaja.
Siiras ja pidulik plaat koosneb peamiselt imeilusatest rahvakoraalidest, mis kõlavad kõrvuti rootsikeelsetega Meelika Hainsoo esituses ka eesti keeles.
Häid hetki on helikandjal palju, rannarahva elukeskkonda võib plaadil kuulda nii lainete loksumises ja merekohinas kui tubastes sussisahistamistes ja laululeikide hoogsate rütmide sekka kostvas tütarlaste naerukihinas.
Plaaditegijatel on Andre Maakeri Tuhalaane stuudios õnnestunud leida väikese rannakabeli kõlad, kajad ja ülev vaikus. Maitsekas ja sobiv saade kõlab Mall Ney esituses harmooniumilt ja Robert Jürjendali kitarrimängus.
Rannarootslaste traditsioonilised pillid viiul ja Hiiu kannel sobivad sellesse kooslusesse nagu valatud. «Strand…Rand II» on väärt kuulamist, see ühendab mineviku elegantselt tänapäevaga. Plaadi viimane lugu, uusloominguline «Ekorrvalsen» ehk «Oravavalss» räägib igatsusest ja armastusest, karge ja lihtne oma täiuslikkuses ning kaunites kõlavarjundites.
Selle loo saatel tahaks mererannal vanal kaluripaadil istudes loojuvat päikest vaadata ja kuulatada, mida pajatavad näiteks Ruhnu saare laulvad liivad selle ranna rahvast — inimestest, kes siin olid ja elasid, ning neist, kes on siia tagasi tulnud, et taastada ja ellu äratada oma väärtuslik pärimus ja traditsioonid, luues ühtlasi uusi lugusid.
ALBUM
«Strand…Rand II»
• Sofia Joons — laul, Hiiu kannel, viiul, poogengusli
• Meelika Hainsoo — laul, viiul
• Robert Jürjendal — kitarr
• Mall Ney — harmoonium
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar