August Pulsti 125. sünniaastapäeva puhul kuulutati välja Pulsti pidunädalad, mis kestavad jaanuari lõpuni.
Hilisemate arusaamatuste vältimiseks tuleb nende pidunädalate seiklused siikohal üles tähendada, et ajaloo tume vari nende mälestuste peale igaveseks ei langeks.
Kahetuhande neljateistkümnenda Issanda aasta neljateistkümnenda jaanuari keskpäeva paiku läks muusigantide sõit Viljandist Tallinna poole lahti. Ekipaažis olid Juhtivtöötaja, kelle käes oli rool, Kandlemees Lindmetsa Harri, Laulumees Õunapuu Lauri ja Õppejuht Mare. Suuremate viperusteta sõideti sisse Teatri - ja Muusikamuuseumi kangi alt ja kuulati kõnesid ja raamatuesitlemist Pulsti mälestusteraamatu ilmumise puhul ja pärast põigati veel kontserdile Vanalinna Muusikamajja.
Järgmisel hommikul, viieteistkümnendama jaanuarikuu päeval läks lahti RINGREIS.
Ekipaažile lisandusid veel Sarve Õiõ, Sildoja Raivo ja Krista ja Tauli Ants.
Sõit läks lahti viperusteta, Folgibuss pakiti kurguni täis ja osa raamatupakke ja rõivaid ja pille tuli veel pakkida Tauli Antsu autosse. Seltskond rääkis rõõmsaid lugusid ja nõnda jõutigi Märjamaale, kus toimus esmalt koolikontsert, mis lõppes sellega, et õpetajad krabasid Tauli pillimängu järgi muusikud tantsima ja lapsed müristades aplodeerisid. Mõni õpetaja püüdis küll lapsi plaksutamisest loobuma sundida: "Ärge plaksutage, tantsige lihtsalt kohapeal polkat", aga see hüüe läks üldises mürinas kaduma. Siis tehti veel uhke ühispilt.
Siis andis MTÜ Wäega Wärk Märjamaa rahvamajas küllasaabunud reisiseltskonnale meeleoluka lõuna, kus räägiti lugusid paljast mehest hommikumantlis, kes kesk talve Riidaja külas noorukese koolidirektori uksele koputas ja tolle prügikasti välja viima läinud abikaasa võrdlemisi ära ehmatas. Lisaks kuuldi veel lugu Kivibergi ja Sildoja Raivo poolt peale võetud ihualasti hääletajast, kes oli peo käigus Võsus ujuma läinud ja kogemata mitu kilomeetrit üle lahe Käsmu ujunud. Lõuna oli samuti märkimisväärne- lisaks praele veel omatehtud kohaliku köögi eripära - kartulivorstid ja luksuslik kringel, mida kiitis isegi üks endine õppind pagar Õunapuu Lauri näol.
Kontserdile mindi vastu üpriski hea tujuga.
Õhtune kontsert läks väga hästi. Rahvast oli umbes 90 inimese ringis ja kik elasid päris kenasti kaasa laval toimuvale. Sai nalja ja räägiti lugusid. Lõpuks järgnes tants. Kohal olid ka Märjamaa lõõtsaklubi naised, kelle huumorisoone peal üldse see koht elus püsibki vist.
Millalgi enne 11 õhtal, kui viimane tantsupaar oli oma loo Lindmetsalt kätte saanud, läks lahti sõit Tori poole. Kesk pimedat ööd sõideti maailmas ainulaadse sõjameeste kiriku ja Põrgu vahelt läbi üle Pärnu jõe. Kirik olla korda tehtud annetuste kaasabil ja on üks maailma kahest Sõjameeste kirikust. Teine asub kusagil Prantsusmaal. Mingil ajal oli Põrgu lagi sisse kukkunud, aga räägitakse, et Põrgu renoveeriti riigi rahadega. Päris tore riik meil- kiriku remondiks raha ei anna, aga Põrgu toestab ära küll. Ju siis on riigil patte, mille pärast tuleb oma maine teekond igaks juhuks kindlustada.
Sõit Tori rahvamaja ette oli üsnagi muinasjutuline. Täiskuu ja tähed särasid taevas ja rahvamaja juhataja Argo oli toad küünalde särasse ehtinud ja kaminasse tule teinud. Reisiseltskond istus kamina ette tugitoolidesse ja meenutati ärksamaid hetki päevast, räägiti tõestisündinud lugusid ja võeti rahuloleva ohkega klaasike veini.
Hommik algas tormiliselt. Päike paistis akendest sisse ja äratas Juhtivtöötaja Pulsti toas plastmasspalmi all, seinalt vastu jõllitamas Pulst ise, alt korruselt kõlamas Lindmetsa kandlemäng. Kellegi kuldsed käed olid selleks hetkeks termostesse kohvi valmis võlunud ja mõned unetud olid jõudnud juba poes ära käia ja pooliku, ei, ikka pudrumaterjali ära tuua.
Kui Taul oli pudru kätte saanud, siis ei saanud ta ka pidama ja rääkis oma teise loo ka ära, mis siinkohal saab ka tänuväärse lugejaga jagatud.
Tauli lugu Tori Rahvamajas hommikusöögi lauas. /kirja pandud nõnda kui seda räägiti/
Ükskord oli sedasi, et meie kandis olid Võrtsjärve mängud ja seal kõvasti müüdi ikka õlut kah ja kõik pidid seal seda ikka kõvasti sisse võtma ka. Noja nii see elu seal käis ikka õlleputka ja lava vahel. Aga siis juhtunud nõnda, et veoautoga toodi mingisugust lavaasjandust ja see sõitis seal tasakesti ja rahva vahele ja jäi seisma. Üks vend siis, vaatan, tuleb, päris hästi ennast ära rihtinud, vaatab ringi tuigerdab lava ja auto vahele ja vaatab: autoratas, no hakkab seal siis oma häda õiendama, tirib püksiagu lahti ja ajab oma riistapuu välja, aga äkitsi too auto sõidab vahelt ära. Noja tolle peale sai ta rahva käest ikka väga kõva aplausi. Etendus oli omast käest võtta. See on tõesti sündinud lugu, ma pole seda ise välja mõelnud.
Järgmised lood juba siis kui sündmuste areng jõuab niikaugele. Püüan teid, armsad lugejad, ikka ajatasal hoida, sest Pulsti ringreis pole mingi naljaasi, mida ei kõlbaks suurte rahvahulkadega jagada.
Kel mahti, tulge täna Torisse peole kella seitsmeks!
Hilisemate arusaamatuste vältimiseks tuleb nende pidunädalate seiklused siikohal üles tähendada, et ajaloo tume vari nende mälestuste peale igaveseks ei langeks.
Kahetuhande neljateistkümnenda Issanda aasta neljateistkümnenda jaanuari keskpäeva paiku läks muusigantide sõit Viljandist Tallinna poole lahti. Ekipaažis olid Juhtivtöötaja, kelle käes oli rool, Kandlemees Lindmetsa Harri, Laulumees Õunapuu Lauri ja Õppejuht Mare. Suuremate viperusteta sõideti sisse Teatri - ja Muusikamuuseumi kangi alt ja kuulati kõnesid ja raamatuesitlemist Pulsti mälestusteraamatu ilmumise puhul ja pärast põigati veel kontserdile Vanalinna Muusikamajja.
Järgmisel hommikul, viieteistkümnendama jaanuarikuu päeval läks lahti RINGREIS.
Ekipaažile lisandusid veel Sarve Õiõ, Sildoja Raivo ja Krista ja Tauli Ants.
Siis andis MTÜ Wäega Wärk Märjamaa rahvamajas küllasaabunud reisiseltskonnale meeleoluka lõuna, kus räägiti lugusid paljast mehest hommikumantlis, kes kesk talve Riidaja külas noorukese koolidirektori uksele koputas ja tolle prügikasti välja viima läinud abikaasa võrdlemisi ära ehmatas. Lisaks kuuldi veel lugu Kivibergi ja Sildoja Raivo poolt peale võetud ihualasti hääletajast, kes oli peo käigus Võsus ujuma läinud ja kogemata mitu kilomeetrit üle lahe Käsmu ujunud. Lõuna oli samuti märkimisväärne- lisaks praele veel omatehtud kohaliku köögi eripära - kartulivorstid ja luksuslik kringel, mida kiitis isegi üks endine õppind pagar Õunapuu Lauri näol.
Kontserdile mindi vastu üpriski hea tujuga.
Õhtune kontsert läks väga hästi. Rahvast oli umbes 90 inimese ringis ja kik elasid päris kenasti kaasa laval toimuvale. Sai nalja ja räägiti lugusid. Lõpuks järgnes tants. Kohal olid ka Märjamaa lõõtsaklubi naised, kelle huumorisoone peal üldse see koht elus püsibki vist.
Millalgi enne 11 õhtal, kui viimane tantsupaar oli oma loo Lindmetsalt kätte saanud, läks lahti sõit Tori poole. Kesk pimedat ööd sõideti maailmas ainulaadse sõjameeste kiriku ja Põrgu vahelt läbi üle Pärnu jõe. Kirik olla korda tehtud annetuste kaasabil ja on üks maailma kahest Sõjameeste kirikust. Teine asub kusagil Prantsusmaal. Mingil ajal oli Põrgu lagi sisse kukkunud, aga räägitakse, et Põrgu renoveeriti riigi rahadega. Päris tore riik meil- kiriku remondiks raha ei anna, aga Põrgu toestab ära küll. Ju siis on riigil patte, mille pärast tuleb oma maine teekond igaks juhuks kindlustada.
Sõit Tori rahvamaja ette oli üsnagi muinasjutuline. Täiskuu ja tähed särasid taevas ja rahvamaja juhataja Argo oli toad küünalde särasse ehtinud ja kaminasse tule teinud. Reisiseltskond istus kamina ette tugitoolidesse ja meenutati ärksamaid hetki päevast, räägiti tõestisündinud lugusid ja võeti rahuloleva ohkega klaasike veini.
Hommik algas tormiliselt. Päike paistis akendest sisse ja äratas Juhtivtöötaja Pulsti toas plastmasspalmi all, seinalt vastu jõllitamas Pulst ise, alt korruselt kõlamas Lindmetsa kandlemäng. Kellegi kuldsed käed olid selleks hetkeks termostesse kohvi valmis võlunud ja mõned unetud olid jõudnud juba poes ära käia ja pooliku, ei, ikka pudrumaterjali ära tuua.
Kui Taul oli pudru kätte saanud, siis ei saanud ta ka pidama ja rääkis oma teise loo ka ära, mis siinkohal saab ka tänuväärse lugejaga jagatud.
Tauli lugu Tori Rahvamajas hommikusöögi lauas. /kirja pandud nõnda kui seda räägiti/
Ükskord oli sedasi, et meie kandis olid Võrtsjärve mängud ja seal kõvasti müüdi ikka õlut kah ja kõik pidid seal seda ikka kõvasti sisse võtma ka. Noja nii see elu seal käis ikka õlleputka ja lava vahel. Aga siis juhtunud nõnda, et veoautoga toodi mingisugust lavaasjandust ja see sõitis seal tasakesti ja rahva vahele ja jäi seisma. Üks vend siis, vaatan, tuleb, päris hästi ennast ära rihtinud, vaatab ringi tuigerdab lava ja auto vahele ja vaatab: autoratas, no hakkab seal siis oma häda õiendama, tirib püksiagu lahti ja ajab oma riistapuu välja, aga äkitsi too auto sõidab vahelt ära. Noja tolle peale sai ta rahva käest ikka väga kõva aplausi. Etendus oli omast käest võtta. See on tõesti sündinud lugu, ma pole seda ise välja mõelnud.
Järgmised lood juba siis kui sündmuste areng jõuab niikaugele. Püüan teid, armsad lugejad, ikka ajatasal hoida, sest Pulsti ringreis pole mingi naljaasi, mida ei kõlbaks suurte rahvahulkadega jagada.
Kel mahti, tulge täna Torisse peole kella seitsmeks!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar