Kass läks koeraks kätte

mu kass ei ole kadunud
vaid ta läks koeraks kätte
ma ise olen kadunud
ei anna üldse kätte
puu otsas istun oksa peal
ja vahin taevatähti
mind viimati seal oksa peal
ka tunamullu nähti

Üha enam saab kinnitust, et minu kass, kelle nimi on Kutsu, ja asja pärast sai talle selline nimi pandud, on tegelikult ka identiteedikriisis. Mulle tuli paariks päevaks külla üks pikakarvaline taksikoer. Ja kui sättisin minema õhtusele jalutuskäigule, ootasid mõlemad ukse juures. Lasin siis mõlemad õue ja nii me kõndisime, mina koeraga ees ja kass meil rahulikult järel ümber mitme kvartali kuni koduukseni tagasi. See oli ütlemata naljakas pilt. Ei tea kas peaksingi hakkama koos kassiga samasuguseid õhtuseid jalutuskäike tegema? Isegi siis kui koera pole? 

Siis saaks laulda ka nii kenasti et "I'm on the cat walk."


Aga mis on tõeliselt sexy, siis täna tõin talvekorterist välja ka oma punase kure, ehk punase Aist nimelise jalgratta, mille eelmisel aastal Poetry Slamil võitsin. Kure kummid said täis pumbatud, ta on igati hea tervise juures. Hea, et Kurel vähemalt identiteedikriisi pole. Mis siis veel saaks kui ta arvaks, et on Kotkas?