teisipäev, 8. jaanuar 2013

Vedrumadrats

Kotka Kaamera okulaaride vaheline optiline telg on vahepeal üsna vedrukujuline olnud ja seetõttu on kannatanud ka kaadrite teravus ja sagedus. Õigemini on need teljed vahepeal paljunenud ja moodustanud okulaari sisemuses vedrumadratsi, millel Kotkas saab oma väljateenitud puhkehetkedel rahulikke unesid vaadata.
Väga rahulikud need uned pole muidugi olnud, aga võtame järgemööda.
Kõik sai alguse tol suvel kui hakkasin unes oma kirjutamata raamatuid lugema. Seejärel vaatasin unes oma järgmise päeva sündmused ette ära. Ja lõpuks vaatasin ära ka kogu eeloleva aasta 2012.

No selle kõige peale hakata veel Kaamera jaoks eraldi fakte elust välja tooma tundus kuidagi liiga labane, sest mul oli see seriaal vaadatud ja igapäevaselt oli võimalik teha ainult väikeseid nihutamisi ja muudatusi, mis suurt tervikut eriti ei mõjutanud. Aga samas oli see aeg väga tervistav, sest mitte miski ei ajanud närvi, sest oli teada, et see olukord möödub. Tüüne rahuga saigi aastalõppu seilatud.

Ja siis juhtus midagi, mis oli unes näidatud ainult loori taga. Oli teada, et ta tuleb, oli teada et põhjustab suure muutuse, aga mis täpselt, oli loori taga. Aga ma olin ikkagi valmis. Sest unes oli ka sellele päevale järgnenud õhtu ja järgmine hommik. Ja nõnda see aasta lõppes, nalja ja naeru ja lauluga. Ja nüüd saab puhata ja mängida edasi sellistes liivakastides, kus kõigil mängijatel on lõbus ja tore. Ja võib vedrumadratsil kasvõi lakke hüpata.









Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar