Käisin jälle taaskord selles pika nimega muusikateatris vaatamas Donicetti Lucia di Lammermoori. Peaosas taas too mu lemmik abhaasia päritolu sopran Hibla Gerzmava. Lucia roll on koloratuursopranile ikka paras pähkel, aga tema tuli sellega suurepäraselt toime. Täitsa kahju on seal teatris vaadata kuidas võimas naishääl laulab lihtsalt kõik üle (ja mitte valjuse mõttes)- ta hääl kõlab ka pianos nagu sillerdav vetevulin. Lisaks on tegemist ka andeka näitlejaga. Kahjuks jätab ta ka enda varju kõik teised... nii et vahel on neist meestest seal laval kohe täitsa kahju, kes kuidagiviisi püüavad tasemel olla, aga heliline mustus paraku paistab ju kohe välja.Tugevaim oli neist meestest Andrei Baturkin Enrico rollis.
Parim solistidepark on muide hetkel Novaja Operas, seal on tõesti väga kõrge ja ühtlane tase. Samas nende lavastused on sellised vahel pisut liiga moodsad ehk... või ütleks veidralt moodsad. Aga peaksin vist tõesti veidi rohkem ka Novaja poole vaatama. Mul on veel üks Hibla roll nägemata- Traviatas, selle pilet on mul juba olemas. Ja Bertmani lavastusi Helikon operas peaks ka pisut rohkem vaatama. Päris põnev, mida ta Eestis selle kolme apelsini armastusega ette võtab?
Igatahes juhtus Lammermooris lõpuks see, mida mulle lapsepõlvest saadik on Moskva lavade kohta seletatud- seal on ooperis kõik päris. JA OLIGI. laval käis elus hobune ja näksis kuuvalguses rohtu.
Isegi Bolšois oli viimati ainult topis. Lavastus ise oli Šapiro esimene katse ooperit lavastada. Taotluslikult olid tegelaskujud tehtud staatilisteks ja palju mängiti traditsiooniliste poosidega. Aga lõpuni ei kandnud need poosid kahjuks välja. Väga äge osa etendusest olid ka kostüümid. Nad on ka Kuldse maski preemiale esitatud nendega. Vaadake või seda Lucia pulmakleiti!!!
Tühi lava, video kasutamine lavapildis- lendavad linnud, merelained, üksikud sümbolistlikud aksessuaarid-nt pikk laud, mille taga toimus pidu, muutus hiljem surilauaks või vahepeal nagu ristiks, millel kannatajad rippusid... vahepeal oli see ka nutumüür.... Nojah. Tegelikult ei olnudki seal rohkem midagi vaja. Koor, mis vahepeal laulis ka publiku hulgas üleval rõdudel ja lõi võimsa emotsiooni vägeva kõlaga. Igatahes nentisin taaskord teatrist välja astudes, et minu meelt on meeldivalt lahutatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar