Muinasjutud Tagankal

Õnnestus käia taas Taganka teatris Ljubimovi viimast etendust vaatamas. Etendusega tähistati Ljubimovi 45 lavajuubelit Tagankal ja ühtlasi Taganka sünnipäeva. See kandis nime "Muinasjutud" ja koosnes neljast omavahel ühendatud muinasjutust. Tundub, et Ljubimov on kõik oma tõsised lavastused ära lavastanud ja nüüd 91 aastaselt soovib ta, et teatris oleks lihtsalt tore. Loomulikult testides oma ideedega näitlejate võimekusepiire. See etendus oli hoogne ja vahva. Aga ei midagi enamat. Laval oli kaks batuuti, mida üles ja alla liigutati ja mille peal, all, ümber toimus kogu muinasjuttude tegevus. See tähendab, et linnud lendasid päriselt, pilli mängiti päriselt ja kogu trupp laulis. Hüpates, spagaate ja saltosid tehes ning samal ajal näideldes. Oli hetk, kus laes rippus näitleja viiuliga ja kui ta pea ülespidi oli, siis ütles ta oma repliigi, aga kui pea alaspidi vajus, siis mängis viiulit. Täiesti uskumatu. Etenduse juurde muidugi kuulus see kuidas Guru (Juri Petrovitš muidugi) oma puldi taha istus, taskulambi võttis ja etendust juhtima hakkas. Laval toimus kõik mängleva kergusega aga selle kõige taga oli tohutu töö. Ja higi. Ja ajalehed kuulutasid sellest kuidas vana teeb oma tööd nagu poleks midagi juhtunud, nagu ei ümbritsekski teda kümned kaamerad ja fotograafid. Ja tegelikult istub päevade kaupa ta kõrval mõni kaameraga või diktofoniga teatriajaloolane, kes iga sõna piinliku täpsusega üles võtab ja pärast ilmselt paksu raamatuna avaldab. Sest Guru ei ütle ühtegi mõttetut lauset. Ilma irooniata, ega ei ütlegi, kõik tema jutt, mida ma olen kuulnud toetub elukogemusele ja väärikusele ja tarkusele. Nagu meie vanaisad ja vanaemad, keda on vahel raske kuulata, aga alles hiljem saad aru, et neil oli tegelikult tuline õigus. Ja nõnda on Ljubimovil ka õigus panna oma trupp tegema, mida ta tahab ja valida selliseid näitlejaid, kes suudavad: lisaks sellele et see trupp laulab ooperihäältega, tantsib varvaskingades, mängib pille, seisab pea peal, nüüd nad siis oskavad ka batuudil saltosid ja spagaate teha. Lihtsalt vapustav. Lisaks olid laval erinevad mustkunstnikud, kes ilmestasid trikkidega ja tulevärkidega muinasjutte. Üks igavene tohuvapohu igatahes. Etendus, mis kõndis tsirkuse, draama ja muusikali köitel korraga.