Propa ja Ganda

Veidi siis ka töömõtteid.

Pärast eileõhtust räiget teleklippi vene Kanal 1 uudistes langesid käed üsna jõuetult rüppe. Selge on ee, et me samaga vastata ei saa, esiteks puudub meil võimalus vene telesse saada ja teiseks ei suuda meie ajakirjanikud ka parima tahtmise korral midagi nii räiget välja mõelda. Toimetustele protestikirjade saatmine ei vii samuti vaatajale lähemale, sest ekraanile see ei jõua. Ajalehed on niivõrd väikese tiraažiga, et artiklike siin ja seal upub ruttu infomutta.
Raske on küll stepptantsu ja peeretustega naabrionule selgeks teha, et laut põleb. Mis siis võiksid olla Eesti viisid? Kas me jäämegi peksupoisteks, kelle kohta võib ühmata kõike, mis sülg suhu toob, teades, et vastupanu ei tule?

Lisaks on erinevus Vene ja Eesti meetodite vahel veel see, et üks teeb propagandat ja peab infosõda aga teine teeb PR-i ja püüab mainet kujundada. Vahendid ja eesmägid on kummalgi kardinaalselt erinevad.

Tekib küsimus, keda meil siis on vaja mõjutada ja kes on need inimesed, kellele soovime objektiivset infot Eesti kohta anda. Poliitilist eliiti? Haritud inimesi? Potensiaalseid turiste? Noori?

Kõigi nendeni jõudmiseks on vajalikud erinevad meetodid.

Venemaal on haritud inimesed ja noored normaalse info saamiseks pugenud internetti, sest võrgust leiab ka alternatiive peavoolule, hästiorkestreeritud meedialavastustele. Kõik vene internetileheküljed ei ole pühendatud eestlaste vihkamisele ja antifašistide võitlustele. Aga eriti pole neid pühendatud ka Eesti armastamisele, heade külgede väljatoomisele ja muudele alternatiivsetele teemadele. Seega, meil tuleks sellega ise tegeleda.

Ühe käe sõrmedel võib kokku lugeda riigiasutusi, kel ajas muutuv ja dünaamiline venekeelne info kodulehekülgedel, veel vähem leiame venekeelset infot eesti hariduse, kultuuri, muusika, noorte tegemiste jpm valdkonnas. Lehekülgi pole mõtet teha kui neid ei uuendata ja info ei liigu. Mõnus, et ERR ja Postimees teevad oma uudiseid vene keeles, see on näiteks Yandexi otsimootoris päris oluline tasakaal kõige muu Eesti-info taustal.

Eesti kirjandust vene-keeles... peaaegu ei ole. Moskvas raamatupoest näiteks ei leia midagi. Sellest on vähe kui neid Eestis poodides müüakse. Koostöö, kirjastused, kus te olete- siin on tohutu turg! Selleks et turuni jõuda, on vaja loomulikult huvi äratada. Ja selleks on vaja muidugi kõvasti vaeva näha. Aga mitte midagi ei maksa ka raamatute internetti riputamine. Iseasi, kuidas on lood autoriõigustega aga näiteks Eesti Entsüklpeediakirjastuse venekeelne köide tuleks esimese asjana võrku üles riputada. Mis siis, et siis ei saa iga raamatu pealt enam 900 krooni tulu, aga arvestades interneti kasutajate hulka Venemaal jääb siiski veel alles umbes 70 miljonit potensiaalset raamatuostjat, kel kodus arvutit pole.
Õnneks ilmus pärast pikki läbirääkimisi ajakirjas "Rahvaste sõprus" natukene Eesti kirjanike ja luuletajate tõlkeid. See on esimene sellelaadne üle ma ei tea mitme aasta. Ja Rehepapp ilmus nüüd vene keeles. Aga ühe muna pärast ei ole veel mõtet kaagutada.

Vaja oleks loomulikult sattuda Venemaa visuaalsesse meediasse- kasvõi sellesse, mis asub internetis. Youtube klipid Eesti kohta vene keeles, lood eestlastest ja Eestis elavatest venelastest Youtubes, Rutubes ja mujal. Lätlased tegid väga laheda ajaloomultika, millel nüüdseks juba 100 tuhat vaatajat. Läti ajalugu nukufilmi vormis 8.minutiga! Noortele ma arvan, sobib hästi selline viis maailma vaadata.

Ma arvan, et maailma tuleb parandada ja kõik peab olema tasakaalus. Aga Propa vastu ei saa PR-iga ja Ganda vastu Eesti Mainega. Peab leidma veel mingi viisi.

Ja lisaks veel- me peame ise endist hakkama hästi rääkima, ärimehed välismaal, kultuuritegelased reisidel, kõik inimesed igal pool. Me ei ole rumalad peksupoisid, meil on oma kätega valmiv ühiskond ja riik, mis on meie jaoks ja mida me ise soovime paremaks muuta. Ja ka teistele ka näidata, et tõesti, riik ei ole mingi umbisikuline keegi, kellel on asjad halvasti ja mida meil on kombeks kiruda. Meil läheb koos hästi. Üles-alla, elumere lainetes, aga lõppkokkuvõttes ikkagi hästi.

See kuidas Propa ja Ganda mõjuks Eestile nagu hane selga vesi ja millisel viisil ikkagi naabrimeest veenda oleks tegelikult ka üks päris hea mõttekoja teema. Kas teeme ära?