värvilaike

Nõnda, taas on sisulisemate sissekannete osas pikk paus sisse tulnud, sest terve eelmine nädal oli ainult üks rahmeldus (action) teise otsa ja vaba aega oli null. Säravaid ja kauneid hetki taas kuhjaga. Eriti äge oli aga nädalavahetuse jazzuralli. Nimelt moosisin ühe jazzufestivali korraldajatelt välja natuke kutseid ja seetõttu käisin reedest pühapäevani igal õhtul jazzikontserdil. Reedel mängisid ühes Moskva jazzuklubis Kontrabass Tomskist pärit kolm meest, kas neist kitarridel ja üks trummidel. Kitarristid ansamblist Project Combo olid üpris noored- selline 17-19 aastased, aga tundus, et nad magavad ka kitarr käes ja harjutavad, ning joovad koka-kola asemel jazzukokteili. Nii nobe oli nende mäng ja nii kergelt tulid ülikeerulised käigud. Vaatasin suu lahti ja ei saanud aru, kuidas nad ometi nii vabalt end tunnevad, samal ajal kui sõrmed taas siuh-sauh mesilaselendu teevad. Tomsk on neile kohe kohe kitsas. Nende kõrval ei oska Nõgisto üldse kitarri käeski hoida...
Laupäeval oli rütmikas kärts ja mürts, õhtu venis pikaks. Koju jõudsin alles kahe paiku. Pühapäeval oli psühhedeeliline lend koos Leo Abrahamsiga. Selline mees, kes osalenud paljudes tuntud ansamblites, aga oma soolot ei olnud vist varem teinud. Katus sõitis ja pühapäeva õhtu kujunes üpris romantiliseks. Lovely!

Täna võtsin hoolimata kohustustest vaba õhtu, sest jäin eile nohusse ja täna oli päeva läbi palavik ja selline niru olemine. Tahetjõuga hoidsin end püsti. Nüüd õhtuks on küüslaugu ja teejoomise tulemusel pisut parem ning tundub, et täna öösel ei jää muud üle kui koristada ära see katastrofa, mis siin korteris vahepeal kogunenud on.

Olen vist unustanud mainida, et hakkasin ikoonimaalimise kursustel käima. Meil käib siin üks tuntud kunstnik õpetamas. Täna jõudsin nii kaugele, et sain esimese kihi täielikult kaetud. See käib muidu ka nii, et muudkui maalitakse palju erinevaid kihte peale. Tumedamast heledamaks. Kuldamine oli hirmus nikerdamine, jäi küll üpris konarlik, aga vähemalt on oma tehtud. Aga vähemalt saab üpris hea kogemuse värvide segamisest, kuldamisest, pintslitest ja muust. Ja ikoonimaalimisel on oma kaanon- reeglid. Võimatu on valesti teha kui õpetaja on kõrval. Igal liigutusel on mõte ja iga pintslitõmbega loed palved. Olgugi, et esimene ikoon tuleb selline kunstiline käeharjutus, on ikkagi tulevikus tore omamaalitud ikoon pühasenurka asetada. Votnii!
Eks kui valmis saan, panen pildi ka. Seniks aga Rublovi originaal, mille järgi maalin.