Lati Pac

Mul ei ole pea kaks nädalat aega olnud veeta kodus rahulik õhtu ja lihtsalt diivanil vedeleda. Ja nii kaugele kui mu kalender seletab, ei tule seda aega vist enne jõule. Sest juba praegu on detsembri keskpaigani kõik päevad ja õhtud kinni. Vahepeal siiski saan paar nädalavahetust Eestis olla- reedel sõidan Pihkva kaudu Värskasse Seto kongressile ja novembri lõpus 29ndal on plaanis Päikesemäel talguid teha ja puid maha võtta. Ilma lehtedeta on lihtsam.

Aga mis puutub lätlastesse, siis üleeile oli Karutapja päev. Ja sel puhul näitas läti saatkond filmi Riia kaitsjad. Selline lõbus B-klassi sõjafilm kangelaste ja armastusega. Isamaalisuselt meenutas Marmortahvleid, aga oli siiski pisut naljakam. Ja peategelased jäid kõik ellu. Ja Läti Päts- Karlis Ulmanis oli tehtud suurkujuks. Kõige olulisem oli aga see et filmis toodi välja, et sakslased ja venelased tegid Riia ründamisel tihedat koostööd, mis oligi nii. Lõpuks võttis lõppmäng silmanurka isegi kerge niiskuse. Kuigi ma nutan iga filmi peale, va. South Park. Aga pärast andis Läti saatkond Kinomajas ka pisut Läti õlut ja vene sööke. Lõbus oli, olin vedanud filmi vaatama ka uued ERR reporterid Kristeri ja Antoni. Läti õlu oli paras vikat! 5,6 ja 5,8. Pielbalgs alus ja jubileums. Igatahes kahest õ-st piisas et tantsusammul koju tagasi jalutada.
Teisipäeval 18ndal tähistavad siis lätlased ka iseseisvuspäeva, seegi tõotab tulla tore kontsert-vastuvõtt Moskva muusikateatris.
Elagu Läti 90!

Aa ja eile õhtul oli samuti märkimisväärne seiklus. Nimelt läksin Vene välisminni residentsi mingisugusele esitlusele, kus Lavrov kõnet pidas ja pärast tutvusin furšetil faasaniliha ja igasugu Tveri kuberneri kokkade valmistatud hõrgutisi mugides galantse härrasmehega, kes osutus selle residentsi ülemjuhatajaks ehk majavaimuks. Viskasime nalja ja itsitasime pisut, rääkides anekdoote ja muidu juttu, ja siis tundus, et vapustavad soolaseened ja siiakala enam alla ei lähe. Lahkusime lauast ja härra viis mind mööda maja jalutama ja rääkis ära kogu maja ajaloo ja näitas igasugu nurgataguseid aardeid ning pajatas lugusid. Igatahes kõik, mis selles neogooti stiilis majas majas säilinud oli peale 95.a tulekahju oli lihtsalt fantastiline. Nikerduste ja kujudega Vrubeli joonistuste järgi tehtud tammelaed, massivsed tammeuksed, mis päästsid mitu tuba hävingust ja Vrubeli suurepärased freskod kaminasaalis, mis katsid kogu seina. Ja kaminad, kõik töökorras. Skulptuurid. Lühtrid. Stiilipuhas. Isegi restaureeritud osa oli täiesti kena. Välja arvatud see et algselt valges saalis olnud valge marmorseina asemel oli tehtud kipssein, mis nägi välja nagu marmor, aga koputamisel paljastas pettuse. Aga osavalt petetud! Olin "impressed" Peaks vist härrale Vana Tallinna saatma tänutäheks.
Residents ise asub Spiridonovka tänaval, täitsa siin lähedal. Seal on igasugu rahvast elanud, isegi Molotov. Sisemusest näeb pilte siit.


Sellel pildil siin on näha teise korruse võimas aken millest lendas välja Bulgakovi Margarita! Selle aknaga saali sain ka sisse piiluda.

Ja selle pika jutu lõpetuseks soovin ka Eesti politseile, kes eile õhtul oma 90.juubeli puhul viienda korruse politseiakadeemias piduliku vastuvõtu korraldas palju südamlikku õnne! Lati pac!