Käisin Tšehhovi nimelises MHAT teatris vaatamas Tšehhovi Onu Vanjat. Etendus oli maaliline, pastelne ja kaunis. Lihtsalt Tšehhov. Head näitlejad, tekstist pidasid kinni ja kõik see kokku tundus nagu pidigi, miniatuursed pildikesed külaelust. Staatilised ja depressiivsed. Üksinduse ja vastamata armastuse kõik kurblikud nüansid. Ja meeleheide. meeleheide.
Homme õhtul olen taas Eestis. Väga vaja ära käia.
Homme õhtul olen taas Eestis. Väga vaja ära käia.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar