Kaelkirjakulugu

Mineval nädalal venis elu liivakellal taas kael väga laiaks. Pika kaelaga kaelkirjakut aga siiski Eestisse ei tule. Tublil naisel Saaremaalt tuli nimelt mõte luua Saaremaale maapealne paradiis. Sündis ka nimekiri erinevatest loomadest, kes peaks selles paradiisis elama. Ja esimene neist oligi kaelkirjak. Selle järele Oleena Moskvasse tuligi.Tal oli Moskvas sugulane, kes lubas teda aidata. Sugulane oli tähtis mees, töötas alampolkovnikuna ja kuulus Ühtsesse Venemaasse. Miilitsa naine oli ka heal tasuval tööl. Imekombel olidki Moskva loomaaia kaelkirjakul pojad. Aga kuna Oleenal polnud peale usu ja jehoova tunnistamise midagi tema eest vastu pakkuda ei antud talle kaelkirjakut. Oleena nimekirjas oli eelviimane Siberi lambakoer. See maksabsiin ca 30tuhat rubla. Seda ei olnud miilits nõus sugulasele ostma. Nimekirja viimane loom oli chihuahua... 7tuhat. Selle oli miilitsa naine nõus mehe sugulasele ostma, tingimusel et ta sõidab kohe koju tagasi. Miilits veetis magamata öö internetis ajades koerakese jälgi. Paraku oli lähim chihuahua Piiteris. Ja nii sõitiski naine tühjade kätega koju tagasi.

Mmm, kõlab nagu film. Ei, päris elu. Aga kaks uskumatult vahvat tüüpi olid siin Moskvas ja filmisid seda kõike. Ootame esilinastust.