siiditegu

Ammu ei ole Pôhja-Eestisse nii palju vihma kokku lubatud kui selleks nädalavahetuseks. Ometi oli siiditöö üks tingimusi et vihma ei ole. Sest mis siidiplaat see on, kus vôidu lauluga koliseb vasta kabeli katust plärts ja plärts vihmavesi. Nüüd aga läks nônda, et vabaôhumuuseumi kohal oli kogu pühapäeva täielikult vihmavaba auk - kôik niikuinii laupäevaöise pika môtlemise ja ilmavanaga arupidamise tulemus. Lisaks tuli lôunaaegu päikese ümber vikerkaarering ja veel üks suurem haloring taevasse. See oli nii uskumatult saladuslik ja tabamatu asi seal taevas, kaks ringi ümber päikse. mitte vikerkaaresild, vaid vikerkaarering. Kujutate ette? Aga pühapäeva ôhtul ei olnud ilmategemisega aega tegeleda, seega oli esmaspäeva hommikul oli vaja käia ka korraks allikal. Päris täiuslikku st, kogu päeva kestvat sadu ei tulnudki ja kui hakkas tunduma, et vihmahood liiga pikaks venivad, siis tegime vihmaloitsu ja kui ilmnes, et pilvede liigutamist on vaja, siis ka tuuleloitsu. Küll on hea, et omast käest vôtta. Ôhtuks tuli päike korralikult välja. Igatahes tundub nônda, et suurem sahmimine sai kahe päevaga ära tehtud. Tormijooksud kiigele kahe vihmahoo vahel, just selliste stiihiate keskelt me oma eludrajadki vahel liiguvad, kord päikse käes, kord sajus. Ja see on täiesti harilik asi. Ja laulud said linti heas ümbruses ja hea abimehega. See on parim asi elus, kui head abimehed ka ise abistamisest rôômu tunnevad. Meie vôtsime end vägevalt kokku. Sekunditest said igavikud ja pikkadest päeva tundidest sekundid. Aeg ja ruum käis meie hingede järgi. Ilus.