Täpselt niipalju kalu tômbasime Saarjärvest laupäeval Kärdi ja Kauriga välja, umbes poole vähem ja palju väiksemaid kalu sai sisse lauldud plaadi peale. Ühed kalad said praetud ja söödud, teised pisikesed kalad jäävad vahvate nüanssidena plaadile.
Selle suve mopeedimatka alustasin spidomeetrist 6200, nüüd läks aga spidomeeter rikki, sest Piibe maanteel olid kohutavad killustikutööd ja kohutavad augud, raputas trossi lahti. Igatahes oli viimasel sajal kilomeetril teel Karulast Tallinna poole kogu aeg ees näit 8409. Niiet läbitud sai puhkuse ajal ja eelmisel nädalavahetusel kokku ligi 2300 km. Aga ega see number polegi oluline, palju tähtsam on kui palju selle aja jooksul näha ja kohata vöis. Loomadest pörkasin kokku punase kikkiskörvalise rebase, metssea, suure kuldse hirve, kitsekeste, euroopa naaritsa ja lugematute konnade ja hiirtega. Linnuriigist oli kauneim täna öösel bussipeatuse posti otsas jahti alustav helehall kassikakk ja üks üüratult julge punase rinnaga pasknäär, muist kenadest nokalistest rääkimata- kurgesid näiteks sai kokku ule 50ne. Aga ühelgi polnud minu jaoks pampu noka otsas :(
Igatahes teel olles sai näha armsaid inimesi ja lastega koos hästi tunda, see vast köige olulisem. Ei tea millal jälle ühes paadis...
Aga nüüd läks nônda et esmakordselt oma viimase 15 eluaasta jooksul käisin polikliinikus arsti juures. Varem pole end nii sitasti tundnud ja on väikeste tôbedega ikka omal käel toime tuldud. Siin Soomes olles, pole kunagi arsti vaja läinud. Nüüd siis viimasel nädalal oli vaja ka see järgi proovida. Eks siis näis kas sellest on abi rohkem kui Erika-tädi soovitatud ravimtaimedes ja küüslaugus.
Selle suve mopeedimatka alustasin spidomeetrist 6200, nüüd läks aga spidomeeter rikki, sest Piibe maanteel olid kohutavad killustikutööd ja kohutavad augud, raputas trossi lahti. Igatahes oli viimasel sajal kilomeetril teel Karulast Tallinna poole kogu aeg ees näit 8409. Niiet läbitud sai puhkuse ajal ja eelmisel nädalavahetusel kokku ligi 2300 km. Aga ega see number polegi oluline, palju tähtsam on kui palju selle aja jooksul näha ja kohata vöis. Loomadest pörkasin kokku punase kikkiskörvalise rebase, metssea, suure kuldse hirve, kitsekeste, euroopa naaritsa ja lugematute konnade ja hiirtega. Linnuriigist oli kauneim täna öösel bussipeatuse posti otsas jahti alustav helehall kassikakk ja üks üüratult julge punase rinnaga pasknäär, muist kenadest nokalistest rääkimata- kurgesid näiteks sai kokku ule 50ne. Aga ühelgi polnud minu jaoks pampu noka otsas :(
Igatahes teel olles sai näha armsaid inimesi ja lastega koos hästi tunda, see vast köige olulisem. Ei tea millal jälle ühes paadis...
Aga nüüd läks nônda et esmakordselt oma viimase 15 eluaasta jooksul käisin polikliinikus arsti juures. Varem pole end nii sitasti tundnud ja on väikeste tôbedega ikka omal käel toime tuldud. Siin Soomes olles, pole kunagi arsti vaja läinud. Nüüd siis viimasel nädalal oli vaja ka see järgi proovida. Eks siis näis kas sellest on abi rohkem kui Erika-tädi soovitatud ravimtaimedes ja küüslaugus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar