Pidin esinema ETV aastalõpu suurel kontserdil ühe laulupalaga, mille ülekanne läks otse eetrisse. Mulle olid antud vabad käed.
Ragistasin mitu nädalat ajusid, mida siis teha. See on nagu elus, et kui teil on öelda jäänud ainult üks kõige viimane lause, mis peaks kokku võtma kogu senise elukogemuse, mida te siis ütleksite.
Pea oli tühi ja ühtegi laulu ei tulnud meelde. Mõtlesin, et võtan siis spontaanselt selle laulu, mis pähe kargab, küll bänd järgi tuleb. Lava oli hiigelsuur, igasugu kaameraid täis. Seisin seal üksi. Bänd tõmbas mingit viisi. Vaikisin. Ja siis tuli miskipärast pähe üks mõte ja hakkasin laulma: Lootus annab hingesooja, hoia mind mu hell ja hea, mõõhõõmõõõhõ mõõhõ mõõhõ..." Edasi sõnu meelde ei tulnud. Bänd mängis. Saatjuht vaatas piinatult minu poole ja tegi ümberlülituse kultuurireklaamile.
3 minutit oli aega uus lugu võtta. Tähelepanu, otse-eeter!
Hakkasin laulma seto mõrsjaitku emale: Mamakene, mo armakõnõ, kallis kulla mamakõnõ vai kalliko. Vahepeal tuli publiku hulgast lauljaid juurde mulle lavale appi. Aga kahjuks ei läinud selle lauluga paremini. Itku on ikka sitaks raske laulda ja koor ei osand õieti.
Jäin vait. Ja siis pidasin lühikese innustava loengu lauludest, mis on mõeldud lavale ja mis on mõeldud mingi funktsiooni täitmiseks. Et tahtsin neid kahte näidet tuues öelda välja mingi surematu tõe. Nagu meelelahutus versus itkud, mida tuleb laulda pulmas sellele kindlale inimesele mõeldes, mitte laval. Rääkisin ka kooslaulmisest ja koosolemisest, päriselt kohalolekust ja muud parasjagu pähe tulnud ilusasti kõlavat ja heldimapanevat soga. Lõpetasin kõne: "Emad ja isad, laulge oma lastega koos, siis neist saavad tulevikus head inimesed. Laulge koos sõpradega, see hoiab teie sõprust. Ja ärge kartke ka üksi laulda, see parandab teie elukvaliteeti."
Sain lavalt maha. Saatejuhil oli häbi, et ta minu häppeningi oli jõhkralt katkestanud. Tuli vabandama, et tal on kahju et ta mu tervikliku ettekande oli reklaamiga ära lörtsinud. Ütlesin, et pole viga, annan andeks. Nagu, mis mõttes, ise olin täielikult sokkinud ju laval, aga seda ma muidugi välja ei öelnud. Igatahes olin puhtalt välja ujunud...
Ragistasin mitu nädalat ajusid, mida siis teha. See on nagu elus, et kui teil on öelda jäänud ainult üks kõige viimane lause, mis peaks kokku võtma kogu senise elukogemuse, mida te siis ütleksite.
Pea oli tühi ja ühtegi laulu ei tulnud meelde. Mõtlesin, et võtan siis spontaanselt selle laulu, mis pähe kargab, küll bänd järgi tuleb. Lava oli hiigelsuur, igasugu kaameraid täis. Seisin seal üksi. Bänd tõmbas mingit viisi. Vaikisin. Ja siis tuli miskipärast pähe üks mõte ja hakkasin laulma: Lootus annab hingesooja, hoia mind mu hell ja hea, mõõhõõmõõõhõ mõõhõ mõõhõ..." Edasi sõnu meelde ei tulnud. Bänd mängis. Saatjuht vaatas piinatult minu poole ja tegi ümberlülituse kultuurireklaamile.
3 minutit oli aega uus lugu võtta. Tähelepanu, otse-eeter!
Hakkasin laulma seto mõrsjaitku emale: Mamakene, mo armakõnõ, kallis kulla mamakõnõ vai kalliko. Vahepeal tuli publiku hulgast lauljaid juurde mulle lavale appi. Aga kahjuks ei läinud selle lauluga paremini. Itku on ikka sitaks raske laulda ja koor ei osand õieti.
Jäin vait. Ja siis pidasin lühikese innustava loengu lauludest, mis on mõeldud lavale ja mis on mõeldud mingi funktsiooni täitmiseks. Et tahtsin neid kahte näidet tuues öelda välja mingi surematu tõe. Nagu meelelahutus versus itkud, mida tuleb laulda pulmas sellele kindlale inimesele mõeldes, mitte laval. Rääkisin ka kooslaulmisest ja koosolemisest, päriselt kohalolekust ja muud parasjagu pähe tulnud ilusasti kõlavat ja heldimapanevat soga. Lõpetasin kõne: "Emad ja isad, laulge oma lastega koos, siis neist saavad tulevikus head inimesed. Laulge koos sõpradega, see hoiab teie sõprust. Ja ärge kartke ka üksi laulda, see parandab teie elukvaliteeti."
Sain lavalt maha. Saatejuhil oli häbi, et ta minu häppeningi oli jõhkralt katkestanud. Tuli vabandama, et tal on kahju et ta mu tervikliku ettekande oli reklaamiga ära lörtsinud. Ütlesin, et pole viga, annan andeks. Nagu, mis mõttes, ise olin täielikult sokkinud ju laval, aga seda ma muidugi välja ei öelnud. Igatahes olin puhtalt välja ujunud...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar