Seda suve justkui ei olnudki. Tuli ta nii hilja ja ära läks vara. Augustilõpu ööd olid jahedad ja pimedad. Ja need mõned nädalad juulis, kui päike säras taevas, olid kuumad ja rammestavad, mil oli pigem mõnus olla varjus kui lõõsas. Minu jaoks oli see päris töine suvi, juuni ja juuli möödusid folgiettevalmistustes peapidi töös ja kui folk läbi sai siis esimese puhkusenädala viis päeva ma veetsin toas ja magasin, magasin, magasin. Viienda päeva õhtuks tuli eluvaim jälle sisse, hüppasin rolleri selga ja põrutasin Võrumaale Karulasse sõbra sünnipäevale. Kottpimedas öös kohale jõudes olin ootamatult saabunud suve lahedaimale peole, kus aida ees mängis Curly Strings ja titest taadini tantsisid koos.
Olin augustikuu teisel nädalal plaaninud ka Ruhnus toimuvas viiulilaagris kokaametit proovida. See katsumus läks igati korda. Sai keedetud nii mõnigi tore roog, ja tõestatud, et kolmekümnele inimesele saab täitsa toredat sööki keeta ka siis kui on ainult üks pann ja kaheauguga pliit. Ühe roa nimeks sai "kana vehib pähklisalus ingveriga, endal läätsed silmas" ja veiselihakotletid suvikõrvitsaga + tartar kaste olid ka päris toredad. Sai tehtud ka hernehummust ja peedipestot, ja salateid, mis kadusid kaussidest nõiaväel. Lisaks veel eritellimused veganitele ja munavaba menüü ühele tütarlapsele. Banaanipannkooke ja tavalisi pannkooke ja pudrusid ja mudrusid hommikusöökideks.
Mõnusad olid jutuajamised poe kõrval bangalo all kohalikega, rolleriga kihutamised erinevatesse randadesse ujuma ja Limo ranna saun, kus sai kuumast saunast otse merre joosta. Ja viimasel ööl veel üks saun, tähistaevas ja suitsuahvenad.
Ilmselt sai legendiks ka see, kuidas ma saabudes kohe kuuri luku taha jäin, sest tuli torm ja maru ja lõi puust ukse üle piida kinni. Kui päästeamet A. näol poleks kohale ilmunud, oleksime seal L.-iga päris suures kimbatuses õhtu veetnud.
Nii see lühike suvi läks, lauldes ja mängides ja temast jäi ikka väheks nagu alati.
Päikesemäel sain sel suvel vaid ühe öö olla, jaaniöösel, B.-ga välivoodites kuuri all, sest mul läks telk katki ja uut polnud võimalik osta. Aga toredaid päevi oli seal teisigi. Kondasin läbi ümberkaudseid metsasid, paar korda eksisin ära ka, nagu mul kombeks, sain adrenaliini üles ja leidsin lõpuks ikka õige suuna kätte. Päris hullus seisus on need metsad, kohati ikka päris läbimatud võsad on kasvanud, koprad on oma riiki rajanud, kohati on märjad soised augud keset metsa ja naabrimehed on kohutavat laastavat raiet seal ümberringi teinud. Nüüd, sügisel, oli aga iga jalatäis maad seentega kaetud. Nii palju pole mu silmad varem seeni näinud. Suveköögi ehitus võtab ilmet, järgmisel nädalal peaks katuse peale saama ja siis saab juba pliidiehitamist alustada. Järgmisel suvel oleme katuse all ja teeme seal pannkooke ja muid hõrgutisi. Üks samm jälle toreda lõpptulemuse poole.
Olin augustikuu teisel nädalal plaaninud ka Ruhnus toimuvas viiulilaagris kokaametit proovida. See katsumus läks igati korda. Sai keedetud nii mõnigi tore roog, ja tõestatud, et kolmekümnele inimesele saab täitsa toredat sööki keeta ka siis kui on ainult üks pann ja kaheauguga pliit. Ühe roa nimeks sai "kana vehib pähklisalus ingveriga, endal läätsed silmas" ja veiselihakotletid suvikõrvitsaga + tartar kaste olid ka päris toredad. Sai tehtud ka hernehummust ja peedipestot, ja salateid, mis kadusid kaussidest nõiaväel. Lisaks veel eritellimused veganitele ja munavaba menüü ühele tütarlapsele. Banaanipannkooke ja tavalisi pannkooke ja pudrusid ja mudrusid hommikusöökideks.
Mõnusad olid jutuajamised poe kõrval bangalo all kohalikega, rolleriga kihutamised erinevatesse randadesse ujuma ja Limo ranna saun, kus sai kuumast saunast otse merre joosta. Ja viimasel ööl veel üks saun, tähistaevas ja suitsuahvenad.
Ilmselt sai legendiks ka see, kuidas ma saabudes kohe kuuri luku taha jäin, sest tuli torm ja maru ja lõi puust ukse üle piida kinni. Kui päästeamet A. näol poleks kohale ilmunud, oleksime seal L.-iga päris suures kimbatuses õhtu veetnud.
Nii see lühike suvi läks, lauldes ja mängides ja temast jäi ikka väheks nagu alati.
Päikesemäel sain sel suvel vaid ühe öö olla, jaaniöösel, B.-ga välivoodites kuuri all, sest mul läks telk katki ja uut polnud võimalik osta. Aga toredaid päevi oli seal teisigi. Kondasin läbi ümberkaudseid metsasid, paar korda eksisin ära ka, nagu mul kombeks, sain adrenaliini üles ja leidsin lõpuks ikka õige suuna kätte. Päris hullus seisus on need metsad, kohati ikka päris läbimatud võsad on kasvanud, koprad on oma riiki rajanud, kohati on märjad soised augud keset metsa ja naabrimehed on kohutavat laastavat raiet seal ümberringi teinud. Nüüd, sügisel, oli aga iga jalatäis maad seentega kaetud. Nii palju pole mu silmad varem seeni näinud. Suveköögi ehitus võtab ilmet, järgmisel nädalal peaks katuse peale saama ja siis saab juba pliidiehitamist alustada. Järgmisel suvel oleme katuse all ja teeme seal pannkooke ja muid hõrgutisi. Üks samm jälle toreda lõpptulemuse poole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar