Käisin aastaid tagasi seto rahvarõivastes Soome presidendi juures koos suursaadikutega volikirju üle andmas. "Setukainen," hõiskas Tarja Halonen mind nähes, "saanko koskea rahojasi?" Kui Moskva ülikoolis seto rõivaid kandsin ja seto keelt ja kultuuri tuvustasin, kandsin samuti neid rõivaid. "Kas te töötate tsirkuses?" küsisid vastutulnud inimesed. Kui sel kevadel ansambliga "Naised köögis" Peterburis esinemas käisime ja lihtsalt stiilseid erksaid ja punaseid ning kirevaid rõivaid kandsime, küsiti: "Kas need on rahvariided?" Kui ühel heal päeval keset Viljandit rahvarõivastes tööl käisin, küsis iga viimne kui vastutulija: "Kus te esinete?"
Kas rahvarõivad on eestlaste jaoks muutunud ainult esinemiskostüümiks ja niisama kenal pidulikul päeval neid kanda ei olegi nagu paslik? Tundub küll. Nõukaaeg, tantsu- ja laulupeod, on teinud rahvarõivastest vormiriietuse, mida kanda ainult siis kui on esinemine. Peale esinemist vahetatakse kostüüm jälle nabapluuside ja miniseelikute vastu välja ja siis võib end ka õhtusel peol näidata. Ometi ei ole see kõikjal Eestis nii. Setomaal ja Kihnus on rahvarõiva kandmine ikka veel hea toon ka tavalistel pidudel ja muidu ka.
Stiliseerimine aitab säilitada eesti identiteeti?
Viimastel aastatel on hakanud linnapilti ilmuma stiliseeritud kostüümid ja aksessuaarid, kus kasutatakse mõnede piirkondade mustreid. Tulid etnoketsid, etnosokid, vihmavarjud, daamide kleitidele hakkasid tekkima Muhu ja Lääne-Virumaa lilletikandid ja kleidiservadesse palistati Mulgi moodi paelu. Pidudel ja folgifestivalidel käimine linasest kleidis, millel seesugune tikand peal õilistas kandjat. Kas nad ikka teavad, kust kandist pärit olevat mustrit nad kannavad? Kahtlen. Aga ilus on, muidugi ilus. Vanades mustrites on mingi iidne vägi sees, ükskõik, mil moel nad avalduvad.
Ma ei ole rahvarõivateadlane ja mul pole õieti aimugi, kuidas on õige ja mis on õige. Aga tunne on, et vanavanaema rõivad on mu kõige väärtuslikum riideese. Tema kandis neid aastail 1880-1930, mina sain nad aastal 1988. Ja ma saan neid siiamaani kanda. Lisaks teeb teadmine, et ma olin vanavanaemaga ühte mõõtu mind väga uhkeks. Ehteid mulle edasiandmiseks ei jäänudki, venelased olid kogu hõbeda aidast 50-ndatel ära varastanud. Aga see ei loe. Onu tegi mulle ise uued ehted ja nende üle olen ka uhke, mis sest, et need ei ole enam tsaari hõbe, vaid vene plekkrahad, mis läikima löödud. Need on ikkagi minu perekonnas tehtud ehted. Minu pere pärand.
Rahvariiete kandmise traditsioon on muutunud. Neil ei ole enam täna sama tähendust, mis sada aastat tagasi ja see on täiesti normaalne. Aga minu meelest ei ole normaalne, et me hakkaksime näiteks teksaseid või botaseid, mida kõik kannavad, rahvariieteks nimetama.
On väga suur vahe, kas minna välismaal Eestit esindama täielikus rahvarõivas või etnomustriga stiilses kleidis. Need käsitööna valminud ehedad rõivad äratavad kordi rohkem tähelepanu.
Ja siit ka küsimused teile mõtisklemiseks:
Kas sul on kodus rahvariided?
Miks sa kannad rahvariideid?
Mida need sinu jaoks tähendavad?
Mida tähendavad triibud su seelikul, mustrid sinu vööl ja pits sinu põlleservas, värvid sinu sukapaeltel ja sinu kuuevärv?
Millal sa neid riideid kannad ja miks?
Kas rahvarõivad on eestlaste jaoks muutunud ainult esinemiskostüümiks ja niisama kenal pidulikul päeval neid kanda ei olegi nagu paslik? Tundub küll. Nõukaaeg, tantsu- ja laulupeod, on teinud rahvarõivastest vormiriietuse, mida kanda ainult siis kui on esinemine. Peale esinemist vahetatakse kostüüm jälle nabapluuside ja miniseelikute vastu välja ja siis võib end ka õhtusel peol näidata. Ometi ei ole see kõikjal Eestis nii. Setomaal ja Kihnus on rahvarõiva kandmine ikka veel hea toon ka tavalistel pidudel ja muidu ka.
Stiliseerimine aitab säilitada eesti identiteeti?
Viimastel aastatel on hakanud linnapilti ilmuma stiliseeritud kostüümid ja aksessuaarid, kus kasutatakse mõnede piirkondade mustreid. Tulid etnoketsid, etnosokid, vihmavarjud, daamide kleitidele hakkasid tekkima Muhu ja Lääne-Virumaa lilletikandid ja kleidiservadesse palistati Mulgi moodi paelu. Pidudel ja folgifestivalidel käimine linasest kleidis, millel seesugune tikand peal õilistas kandjat. Kas nad ikka teavad, kust kandist pärit olevat mustrit nad kannavad? Kahtlen. Aga ilus on, muidugi ilus. Vanades mustrites on mingi iidne vägi sees, ükskõik, mil moel nad avalduvad.
Ma ei ole rahvarõivateadlane ja mul pole õieti aimugi, kuidas on õige ja mis on õige. Aga tunne on, et vanavanaema rõivad on mu kõige väärtuslikum riideese. Tema kandis neid aastail 1880-1930, mina sain nad aastal 1988. Ja ma saan neid siiamaani kanda. Lisaks teeb teadmine, et ma olin vanavanaemaga ühte mõõtu mind väga uhkeks. Ehteid mulle edasiandmiseks ei jäänudki, venelased olid kogu hõbeda aidast 50-ndatel ära varastanud. Aga see ei loe. Onu tegi mulle ise uued ehted ja nende üle olen ka uhke, mis sest, et need ei ole enam tsaari hõbe, vaid vene plekkrahad, mis läikima löödud. Need on ikkagi minu perekonnas tehtud ehted. Minu pere pärand.
Rahvariiete kandmise traditsioon on muutunud. Neil ei ole enam täna sama tähendust, mis sada aastat tagasi ja see on täiesti normaalne. Aga minu meelest ei ole normaalne, et me hakkaksime näiteks teksaseid või botaseid, mida kõik kannavad, rahvariieteks nimetama.
Lugesin äsja uudist selle kohta, kuidas Mulgi kultuuri programm ja Tarvastu vallavalitsus toetavad 6000 euroga lastele stiliseeritud rahvarõivaste tegemist. Need on esinemiskostuüümid, mitte rahvarõivad. Mudilastele valmivad tõrumütsid ja õunamütsid ning paari mustritriibuga esinemiskostüümid ei kvalifitseeru rahvariieteks samamoodi nagu mulgimustriga klošš-seelik ei ole sama, mis mulgi kuub.
On väga suur vahe, kas minna välismaal Eestit esindama täielikus rahvarõivas või etnomustriga stiilses kleidis. Need käsitööna valminud ehedad rõivad äratavad kordi rohkem tähelepanu.
Ja siit ka küsimused teile mõtisklemiseks:
Kas sul on kodus rahvariided?
Miks sa kannad rahvariideid?
Mida need sinu jaoks tähendavad?
Mida tähendavad triibud su seelikul, mustrid sinu vööl ja pits sinu põlleservas, värvid sinu sukapaeltel ja sinu kuuevärv?
Millal sa neid riideid kannad ja miks?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar