Enne talguid |
Pärast talguid
|
Kuna
sellesse blogisse satutakse piisavalt sageli müüriladumise kohta infot
otsides, siis olgu öeldud, et pole see midagi nii keeruline töö, millega
iseseisvalt, ilma ettevalmistuse ja kogemuseta hakkama ei saaks. Nüüd,
mil esimene isetegemise kogemus on olemas, võib öelda, et ka õrnad naisterahvad
saavad hakkama. Alumiste suuremate kivide tõstmisel võib muidugi mõne
tugevama abi vaja minna.
Meie tegime müüri lubimördiga, kuna tegu on väliköögimüüriga, mis saab palju niiskust, ehk paisub ja kahaneb vastavalt ilmastikule ja lubimört võimaldab kivide liikumist.
1. Töö algas vana müüri puhastamisest, kratsisime olemasolevast müürist välja vana ja pudeda lubjasegu ja puhastasime traatharjadega kivid samblast. Eemaldasime lahtised kivid.
2. Tähistasime nööridega tulevase müüri laiuse ja kõrguse.
3. Segasime kokku lubimördi, mis koosnes veest, liivast, lubjast ja tsipakesest tsemendist. Segumasin oli abiks. Segu koostis sõltub tõesti müüri otstarbest. Ma panin ühe segumasinatäie peale kotitäie lupja (25 kg) ja siis ladusin masina liiva ja vett täis. Tsementi läks segusse üks-kaks kellutäit. Lubi on muide tõesti väga söövitav, käe peale sattunud lubjaveepritsmed söövitasid naha üpris ruttu auklikuks. Korralikud töökindad on abiks.
4. Järgnes üleüldine lõbus puslemäng, kivide otsimine, veeretamine, kiilude vaheletoppimine, keskosa täitmine väiksemate kividega ja mörtimine. Kõige määravamaks osutus paari alumise kihi tugevus ja jooks, kui see läheb nihu, hakkab ülemine ots ka kergesti loperdama.
Räägiti, et kavalamad
mehed ehitasid vanasti endale suure kolmjala külge kiige moodi
asjanduse, et raskemaid kive üles saada, meil õnnestus mõned suuremad
purakad ka laia laua peal üles veeretada. Hulga talguliste abiga sai
tulemus vägagi viisakas. Ja esimese korra kohta ütleks ka - kunstipärane
ja omalaadse iseloomuga sein.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar