Tänases Sakalas ilmunud lugu.
Strand...Rand II
Arvatavalt keskajast II maailmasõjani Eestis
elanud eestirootslaste või rannarootslaste rahvakillu saatus on olnud
keeruline. 50 aastat kestnud okupatsiooniaeg hävitas selle rahvakillu siinmail
pea olematuks. Peamiselt saartel ja Lääne-Eesti rannikualadel elanud
rootsikeelne elanikkond sai võimaluse emigreeruda ja valdav osa ka seda
võimalust kasutas. Enne seda elas Eestis u. 9500 eestirootslast, kel oli 19
rahvakooli, Haapsalus asuv gümnaasium, ja Noarootsis, Pürksis asuv rahvaülikool
ning ka oma rahvuslik erakond, Rootsi Rahvaliit, Riigikogus. Sõja lõppedes ei
jäänud sellest kõigest mitte midagi järele, kui ehk väheste siiajäänute kodus
räägitava rootsi keele ja Rootsi jõudnud eestirootslaste mälestuste.
Täna saame aga rääkida eestirootslaste uuest
ärkamisajast. Järeltulevad põlvkonnad on teinud oma kultuuriautonoomia,
tegeletakse aktiivselt oma rahva ajaloo uurimisega ning keele, traditsioonide
ja identiteedi kaitsega. Olgugi, et pärimus on peamiselt ammutatav arhiividest,
on rannarootsi kultuur siiski heaks näiteks, kuidas oma identiteeti
taasavastada, luua ja arendada. Seetõttu on suur rõõm on ka sellest, kui
rannarahva laule ja lugusid helikandjatele jõuab.
Rannarootsi juurtega Sofia
Joons tegi koos sõpradega juba teise albumi, mis toob selle rahvakillu koraalid,
pillilood ja laulud arhiivide tolmukihi alt päevavalgele. Ausalt öeldes, kedagi
teist kui Sofiat selle plaadi rootsikeelseid laule laulmas ei oskakski ette
kujutada. Tundub, et Sofia on selle muusika jaoks kõige ausam esitaja. Plaat on
siiras ja ühtlasi ka pidulik, koosnedes peamiselt imeilusatest
rahvakoraalidest, mis kõrvuti rootsikeelsetega kõlavad Meelika Hainsoo esituses
ka eesti keeles.

Plaaditegijatel on Andre Maakeri Tuhalaane stuudios õnnestunud leida üles ka
väikese rannakabeli kõlad, kajad ja ülev vaikus. Maitsekas ja sobiv saade kõlab
ka harmooniumilt Mall Ney esituses ja Robert Jürjendali kitarrimängus.
Rannarootslaste traditsioonilised pillid - viiul ja hiiu kannel - sobivad
sellesse kooslusesse nagu valatult. Strand…Rand II on väärt kuulamist, ta
ühendab elegantselt mineviku tänapäevaga. Plaadi viimane lugu - uusloominguline
Ekorrvalsen ehk Oravavalss- räägib aga loo igatsusest ja armastusest, karge ja
lihtne oma täiuslikkuses ja kaunites kõlavarjundites.
Selle loo saatel tahaks
mererannal vana kaluripaadi peal istudes loojuvat päikest vaadata ja kuulatada,
mida näiteks Ruhnu saare laulvad liivad selle ranna rahvast pajatavad. Neist,
kes siin olid ja elasid ja neist, kes siia tagasi on tulnud, et oma väärtuslik
pärimus ja traditsioonid taastada ja ellu äratada, ühtlasi ka uusi lugusid
luues.
Strand…Rand II
Meelika Hainsoo: laul, viiul
Robert Jürjendal: kitarr
Mall Ney: harmoonium
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar