pühapäev, 23. jaanuar 2011

kaeblus

Ohatis hakkas tulema, keegi ütles, et astelpajumari aitab, kreemi polnud kuskilt võtta. Surusin külmunud marja vastu ohatist ja hoidsin veidi aega. Kiheles ikka ka pärast seda. Järgmine päev tuli mulle meelde, et eile hakkas ohatis tulema. Mida polnud seda polnud! Ime!

Teine tarkus, mis eile teada sain oli, et kardan kõrgust. Eriti kardan maja katusel olla. Mäe otsas ei karda olla, puu otsas ka mitte, lennata mulle tohutult meeldib, aga katusel oli hirm. Selline, mis ajas lausa iiveldama. Sain mingi pool tundi lund lükata, siis hakkas iiveldus juba ajutegevust halvama ja pidin alla ronima. Pean ikkagi olema kahe jalaga maa peal või siis kusagil pilvedes, mingid vahepealsed variandid eriti ei sobi. Aga hirmudeületamine on tore väljakutse. Kuna Päikesemäe maja seinad olid nii ohtlikult välja vajunud ja katusel pea 80 cm ja rohkemgi lund, siis ilmselt saan neid hirme ka järgmisel nädalalvahetusel taltsutada. See katus tuleb puhtaks saada, muidu on meil kuu aja pärast tõesti üks sadul keset katust.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar