Suur ja punnissilmne politseinik vaatas autoaknast imestunult emalendurit, kes täna hommikul mopeedile nagu tõukerattale hoogu lükates mööda kõnniteed Ugala poole purjetas. Kui jala lähen kodust tööle maks 15 minutit, siis motoriseeritud sajakilose tõukerattaga, mis mäe all välja suri ja enam käima ei läinudki, läks täna tubli 35 minutit. Oli ähkimispause. Oli lõõtsutamishetki. Mida ei olnud, oli allaandmine. Edasi, Kentucki naised!
Valuoja orus riisus lehti vapper majahoidja Valter, kes aitas natuke ratast mäest üles tõugata ja jõudis selle ajaga ära rääkida kõigi enda poolt läbisõidetud mopeedide iseärasused ja peenele prouale ka punase kommi pihku pista. Sama punase, kui ähkiva proua põsed.
Tegelikult oli õhtul lumesajus koju jalutades sellest hommikusest ponnistusest hiiglama hea meel. Nüüd sai tõukeratas vähemalt enne jäidet katuse alla.
Valuoja orus riisus lehti vapper majahoidja Valter, kes aitas natuke ratast mäest üles tõugata ja jõudis selle ajaga ära rääkida kõigi enda poolt läbisõidetud mopeedide iseärasused ja peenele prouale ka punase kommi pihku pista. Sama punase, kui ähkiva proua põsed.
Tegelikult oli õhtul lumesajus koju jalutades sellest hommikusest ponnistusest hiiglama hea meel. Nüüd sai tõukeratas vähemalt enne jäidet katuse alla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar