Kohtumine

Ärkasin, pikad pühad hakkavad otsa saama. Eilne päev oli täiesti hiirvaikne, ei kohanud peaaegu ühtegi inimest. Aga see-eest unemaailmas oli täna väärikaid kohtumisi.
Olin mingil vabaõhu üritusel, talus, kus toimusid rahvamuusikateemalised seminarid, koosolekud ja kontserdid. Keskenduti lauljale kui isiksusele. Seetõttu läks Kati üksi lavale trummiga vihmaloitsu laulma. Ja tegi seda VÕIMSALT. Rahvas oli vaimustunud. Nõnda saidki erinevad laulikud laulda üksi, ilma instrumentideta ja saatjateta erinevatel lavadel oma laule. Ühtlasi lindistati kontserdinurkades erinevate laulikute laule. Laulge palun otse-eetrisse esimesena meeldetulev rahvalaul! Teeme interneti otse-ülekande kogu maailmale.
Kui olin oma laulu eetrisse laulnud, mis läks vist mu oma arust natuke untsu, tuli Ain Sarv, värske rõõmsameelne, helge, heas tujus. Kusagil oli äsja toimunud tema sünnipäeva tähistamine ja ühtlasi ka raamatuesitlus. Nad olid Jaak Johansoniga koos valmis kirjutanud telliskivipaksuse uurimuse: Folkloorisituatsioonid ja laulud eesti rahvalauluansamblites, Leegajus, Leigarid, Hellero 1960-1991.
Ja selles raamatus olid üles kirjutatud kõik ansamblites lauldud popimad rahvalaulud, koos laulja nimega ja olukorra ja kontekstiga, milles see esitati. Ühesõnaga, sain Ainilt sellise raamatu kingiks, koos autogrammiga! Siis võtsime koos klaasi punast veini ja ta ütles, et tal on aeg minna. Ja läks mööda teed oma teed. Ja mul oli ärgates nii hea tunne sellest helgest kohtumisest. Kahju, et seda raamatut ei jõudnud rohkem sirvida. Aini sünnipäev on ülehomme, 5.jaanuaril. Võtan siis klaasi punast ta mälestuseks.