pühapäev, 29. november 2009

pikk päevatöö kaob öösse

Päris sagimisrikas nädal selja taga. Reedel andsin oma elu esimese raadiointervjuu, milles sain aru, et lausete moodustamine ei ole üks mu tugevamaid külgi. Lisaks veel et terve neljapäeva olin teki all palaviku ja valusate kontide ja ei tea veel mille kõigega, ja reedel olid kerged gripi jääknähud, nagu ajutegevuse puudumine ja kõnedefekt jne. siis ei oleks isegi võibolla paremat oodanud. Eks ma põdesin kah. Õnneks suutsid nad kääridega lindi kallal käies mu enamus minuti pikkuseid eeeeeeeee, mmmmmm, öäöäöäöä häälikuid välja sorteerida.

Laupäev möödus heategevuslikul laadal eesti käsitööd müües. Oli täitsa lõbus. Venelastele meeldisid eesti asjad väga, niiet annetasime heategevuseks pea 38 tuhat rubla. See läheb supiköökidele ja puudustkannatavatele peredele. Rassimist oli laadaga kõvasti, kastide tassimisest hinnalipikuteni välja, õnneks on majas paart tubli tütarlast, kes vaevarikkama osa enda peale võtsid. Ja katsu siis veel seletada venekeeles ostjatele, kuidas on küünlakustutaja. *казить свечи* küünalde kustutamiseks. Jääb ilmselt pikaks ajaks meelde. Ja kurvastusega leidsime, et näiteks dolomiidist tooteid ei taha kohe mitte keegi osta... Isegi mitte minimaalse hinna eest. Rahvuspapusid ei õnnestunud kah maha müüa, seetõttu sain endalegi hangitud kenad mulgi papud. Mis nii viga trennis käia. Päeva lõpuks oli mu katkine koib taas poole paksemaks kosunud. Tuli päris pikalt jahedas hoida enne kui püsti sai seista.
Igatahes tegime veel õhtul pidulikud tiirud puhvetites ja väsimusest eufoorias naeru luksudes paar õlut veel Majakis, kus alati on mõnus sumin ja päris elu. Siin abiks olnud Elole Moskva peal tiiru tehes, tundsin, et olen juba täitsa osav kohaliku elu osas, tean kust turult mida saab, kes Izmailovos toredat kraami müüvad heade hindadega ja kuhu einele minna, et ennast võimalikult hästi tunda. Kaks aastat metropolis... ja ma hakkan end juba kotkaks... ei spetsialistiks pidama. Pole paha.

Parasjagu käib meil majas jõulupinksi turniir. Olen suutnud kolm mängu auga kaotada. st, et profimatega mängides ei kaotanudki 21 punktiga, sest ka profid teevad vigu ja oskvad vahel paal palli võrku lüüa. :) Ausalt ma polnud elus kordagi pinksi mänginud, miskipärast arvasin, et see on enamvähem sama mis koroona. Aga see on ju puha sport. Noh vähemalt 6 mängu on veel ees. Seega võibolla oskan turniiri lõpuks vähemalt reketit kasutada.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar