elektrirongad

Laupäevane päev on just sobilik selleks, et ärgata kell 7.17, kuue minutiga uksest välja saada ja leida end peatselt rongijaamast, kust lähevad igas suunas elektrirongid. Aju ei tööta veel, aga kolme peale midagi siiski säriseb, nii et õnnestub osta piletid ja olla kahe ja poole tunni pärast Tveris. Elektrirongiga ja kogu selle vürtsikuses. 

Võtsin tee peal ette jalutuskäigu tagumisest vagunist esimesse, sest esimeses vagunis pidi käimla olema. Läbi rahva ja kompsudest üle ronides tuvastasin haisu järgi, et tegelikult on käimlad hoopis  vagunitevahelised vahekohad. Loomulikult ei ole ka esimeses vagunis käimlat. Võibolla seal isegi on, aga see on lukus. See eest sain igas vagunis tuttavaks hulga inimestega, kes minu kui tagantpoolt tulnud tuletooja käest küsisid mitmendas vagunis on kontrollid. Sest kui kontrollid sisse tulevad, hakkab osal sõitjatest üpris kiire mahaminekuga või edasiliikumisega.  Seetõttu on esimene vagun täiesti ülerahvastatud, sest sinna suunduvad kõik need, kes loodavad enne kontrolle oma peatuseni jõuda. Ja nii ma siis liikusingi läbi rongi nagu teatepulk, suhtlesin erinevate tüüpidega ja jään mõnega hetkeks jutustamagi. " Ma ei maksa põhimõtteliselt pileti eest," ütleb mulle üks mundris meesterahvas, "Eelmisel aastal koondati mind sõjaväeosast ja enne seda oli mul kõik tasuta. Ma olen endine sõjaväelane, ohvitser, ma ei maksa, sest riik on mulle võlgu ja ei kavatsegi maksta."  

Näib, et tema väärikust on riik tõesti kõvasti haavanud. Samas, pilet Moskvast Tveri maksab 226 rubla( 80kr). Ja kui sõita juppe erinevate peatuste vahel maksab see keskmiselt 10-60 rubla.. (3-20 krooni) Aga nagu selgub, ei ole siin tegu säästmise, vaid eluviisiga. Elektrirongad elektrirongis.

Linnast rongiga loodusesse ja tagasi.

Rutiinselt, iga nädalavahetus kuni talveni välja. See läheb tõesti kulukaks.  

Tagasitee muide on sujuvam, laupäevaõhtul ei tule nii palju rahvast suvilatest tagasi, paistab et neil on seal ikka pesad ka. Ja muidugi nii ruttu ei ole tööga valmis saadud. Siiski on inimesi piisavalt, mõned seisavad kogu tee püsti.

Rahvas on rahulikum, tukuvad, söövad -joovad, tagasiteel ei pea enam mõtlema sellele, kas suvilas on sees käidud, kas midagi juba kasvab, kas jõuab aiamaad harida jne. 

Tuvastame meiegi, et reis Moskva-Tver on ühe veini aga Tver -Moskva kahe veini pikkune teekond. Edaspidi kavatsengi vahemaid veinipikkustes mõõtma hakata.