Igatahes saabus hommikul maja ette üks Gasellbussike kardinates akendega ja sõidutas meid otse Arsenali õuele. Arsenal on hiiglaslik majakompleks Kremlis, kus elab ja teenib presidenti kaitsev ja turvav PP- Polk presidenta. Sellesse polku valitakse venemaa kõige ilusamad slaavi tõugu poisid. PP-l on ka oma orkester, paras tegu oli neilt trummikomplekti ja kontrabassi laenata. Nii rassistlik kui see ka ei kõla, aga muude näokujudega rahvast sinna polku ei võeta. Kõik on ponksid poisid. Igatahes kärutati meid koos ansambliga igasugustest turvadest läbi alampolkovniku saatel Arsenali õuele ja talutati FSO (federalnaja sluzhba ohrany) kultuurikeskusesse. Saime oma käsutusse riietumiseks ühe peenetest piljardisaalidest ja ette kanti kaunis maalitud portselanserviisis teed. Tee oligi ainus, mida ma sel päeval kuni hilise õhtuni üldse "sõin.", sest Soldatskaja tšainajasse ei olnud meil asja ja polgu poes müüdi üht karvamütsi, FSO vapiga T-särke, plaskusid, hambapastat, saapapaelu ja paguninööri. Samuti oli müügil voodipesu ja käterätt. Eks need on ilmselt need kaubad, millel poes minekut, miks nad seal muidu on...
Ei tea kui tihti kasarmus linu vahetatakse, et poisid oma linu peavad kasutama?
Igatahes on kultuurikeskuses toimumas vilgas tegevus, peaaegu on ülepäeviti on mõni kontsert, teater, kino või luulekava nagu kuulutusest näha. Hiljem selgus ka, et tantsu ja diskomusa, mida poisid küll peavad käed põlvedel kuulama, aga plaksutada ja vilistada on lubatud.
Igatahes tegi kultuurikeskuse juhataja, sinelis poiss meile Kremli ekskursiooni ja relvapalati jooksin taaskord läbi, keskendudes vaid oma lemmikreliikviatele. Oleks viidud ka presidendi tseremooniate saali, kui parasjagu poleks DM seal leedu uue saadiku Vinkuse ja teiste volikirju vastu võtnud. Ja siis pandi pillid lavale ja kontserdi alguses marssis rivisammul sisse nelisada noort meest, istusid roodude kaupa saali ja kuulasid kõrvad kikkis. Kuigi oli ka ärakukkujaid, sest pikad teenistuspäevad ei lase ilmselt eriti tukastusi teha ja kuumad jazzurütmid ja kena piiga lava peal ei suutnud noori mehi piisavalt köita. Aplausid ajal ärkasid aga kõik üles ja plaksutasid nagu kord ja kohus, aru saamata ilmselt et kas lõppes soolo või lugu ise.
Kui kontsert lõppes tulid meile vastu juba järgmise kava esitajad, kes olid kaunis nappides kostüümides daamid. Ja uste vahelt kostus hiljem tümakat ja vilistamist. Igati tore päev sõduritel. Eesti jazzu ja tantsijaid ja puha. Kuigi jazz ei ole vist enamuse lemmiksmuusikastiil. Vanasti oli küll uhke kui keegi sai ikka Kremlis esineda. No Rubeni kvintett on siis igaljuhul hetkel kõige kõvem tegija. Välja lasti sealt majast tagaukse kaudu, seal olevat omal ajal Stalin käinud. Palju pateetilisi lugusid kuulsime toredatest kindralitest ja muistsest toredast ajast kodumaa kaitsel... Üldse oli majas veel kasarmu ja muuseum, kuhu meid viidi, juba mainit polgupood ja hulgaliselt kontoriruume. Tundus et kõik peale kontori ja kultuurikeskuse olid remontimata ja suhteliselt nigelas seisus. Majas kõndimiseks anti meile mõni sõdurpoiss saatjaks kaasa. Ponksid poisid, mhm. Kenad kuklad, eestvaadet ei olnud võimalik saada aga jätame ruumi kujutlusvõimele.
foto ütleb ehk rohkem kui sada sõna siis riputan siia jutti mõned kaadrid olukordadest..
Igatahes on kultuurikeskuses toimumas vilgas tegevus, peaaegu on ülepäeviti on mõni kontsert, teater, kino või luulekava nagu kuulutusest näha. Hiljem selgus ka, et tantsu ja diskomusa, mida poisid küll peavad käed põlvedel kuulama, aga plaksutada ja vilistada on lubatud.
Igatahes tegi kultuurikeskuse juhataja, sinelis poiss meile Kremli ekskursiooni ja relvapalati jooksin taaskord läbi, keskendudes vaid oma lemmikreliikviatele. Oleks viidud ka presidendi tseremooniate saali, kui parasjagu poleks DM seal leedu uue saadiku Vinkuse ja teiste volikirju vastu võtnud. Ja siis pandi pillid lavale ja kontserdi alguses marssis rivisammul sisse nelisada noort meest, istusid roodude kaupa saali ja kuulasid kõrvad kikkis. Kuigi oli ka ärakukkujaid, sest pikad teenistuspäevad ei lase ilmselt eriti tukastusi teha ja kuumad jazzurütmid ja kena piiga lava peal ei suutnud noori mehi piisavalt köita. Aplausid ajal ärkasid aga kõik üles ja plaksutasid nagu kord ja kohus, aru saamata ilmselt et kas lõppes soolo või lugu ise.
Kui kontsert lõppes tulid meile vastu juba järgmise kava esitajad, kes olid kaunis nappides kostüümides daamid. Ja uste vahelt kostus hiljem tümakat ja vilistamist. Igati tore päev sõduritel. Eesti jazzu ja tantsijaid ja puha. Kuigi jazz ei ole vist enamuse lemmiksmuusikastiil. Vanasti oli küll uhke kui keegi sai ikka Kremlis esineda. No Rubeni kvintett on siis igaljuhul hetkel kõige kõvem tegija. Välja lasti sealt majast tagaukse kaudu, seal olevat omal ajal Stalin käinud. Palju pateetilisi lugusid kuulsime toredatest kindralitest ja muistsest toredast ajast kodumaa kaitsel... Üldse oli majas veel kasarmu ja muuseum, kuhu meid viidi, juba mainit polgupood ja hulgaliselt kontoriruume. Tundus et kõik peale kontori ja kultuurikeskuse olid remontimata ja suhteliselt nigelas seisus. Majas kõndimiseks anti meile mõni sõdurpoiss saatjaks kaasa. Ponksid poisid, mhm. Kenad kuklad, eestvaadet ei olnud võimalik saada aga jätame ruumi kujutlusvõimele.
foto ütleb ehk rohkem kui sada sõna siis riputan siia jutti mõned kaadrid olukordadest..
FSO autopark
Arsenali õuevaade
Muusikud ja toetajaliikmed
Tafenau mõtleb.
Hädavajalik info
Marsitaktis
Helimehed ja lavatehnikud
Polgu muuseumis paraadvormid.
Leniniga lipud ja muu kola
Kremlimeeste kaunis üheülbaline autopark.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar