Väga kurb oli üksi tagasi Moskvasse tulla... pärast kõiki neid imelisi seiklusi ja õdusaid kodusolemise hetki koos perega. Aga Moskva ei hellita, haarab sind taas täiega oma keerisesse. Igatahes sattusin taas fantastilisele kontserdile Novaja Operas, kus Eri dirigeeris Novaja Opera orkestrit ja Antti Sarppila Moskva bigbandi. Ja nii nad kordamööda mängisid Ooperite ägedamad aariad ja Jazzi parimad palad. Ja haakusid ja võlusid omavahel, nõnda et publik oli kontserdi lõpus püsti ja aplodeeris nagu hullumeelne. Sest Eri oskab laval olla, flirtides solistidega ja tantsides koos orkestriga ja elades kaasa ka jazziduellis. Üliäge. Pärast kui taaskord olime palutud direktori kabinetti klaasile veinile tunnistas et see kõik oli impro... No see lihtsalt peab inimesel sees olema, kuidas laval end hästi tunda ja publik paari väikese nüansiga ümber sõrme keerata.
Aasta viimane päev oli lühendatud tööpäev, seega startisime R-ga juba poole kolme paiku Sandunõ sauna et veeta taas kolm-neli tundi vene leilis. Ohh see oli puhastav. Saunas olid üllatuseks vaid üksikud daamid ja saunatöötajad olid ilmselt päeva läbi väikest pidu pidanud. Igatahes kui leiliviskajaga juttu ajama sattusin, hakkas ta täiega vene riiki kiruma. See oli täiesti südantlõhestav. Kuulasin ka ära kogu tema loo. No kolhoosilüpsjast sauna leiliviskajaks sattuda on päris pikantne.
Õhtul oli pidu ja tantsuõhtu,mis kestis seitsmeni hommikul ja kus sain peaaegu peale panna kõiki oma lemmiklugusid sest mina olin DJ Kotkas. Ainult üks härra soovis kogu aeg oma trance-tekno asja aga iga kord pärast ühte teknolugu hakkas rahvas platsilt ära vajuma ja siis ei jäänudki muud üle kui panna peale eesti hitte või mõnusat rocki. Südaööseks vedasime end Hram Krista Spasitelja jalakäiate sillale, sest see oli ainus koht Moskvas kuhu võis koos šampusega jalutada, mujal - Kremli juurde, punasele väljakule ja kivisillale oli pudelitega minemine raskendatud ja kogu kesklinn oli OMONi jõukusid täis. Isegi punase väljaku kõrval nägime saunast tulles sadakonda sõjardeid täis autosid. Tundus et kõige ohtlikum vaenlane Vene riigile on siin selle riigi kodanik.
Täna hommik algas ilusa hommikusöögiga Puškinis ja pärast seda olen üpris oimetult sohval lesinud. Head uut aastat kõigile. Et oleks päikest ja lilli, naeratusi, säravaid silmi ja armastust.
Homme algab taas oravaratas. Juhhei.
Aasta viimane päev oli lühendatud tööpäev, seega startisime R-ga juba poole kolme paiku Sandunõ sauna et veeta taas kolm-neli tundi vene leilis. Ohh see oli puhastav. Saunas olid üllatuseks vaid üksikud daamid ja saunatöötajad olid ilmselt päeva läbi väikest pidu pidanud. Igatahes kui leiliviskajaga juttu ajama sattusin, hakkas ta täiega vene riiki kiruma. See oli täiesti südantlõhestav. Kuulasin ka ära kogu tema loo. No kolhoosilüpsjast sauna leiliviskajaks sattuda on päris pikantne.
Õhtul oli pidu ja tantsuõhtu,mis kestis seitsmeni hommikul ja kus sain peaaegu peale panna kõiki oma lemmiklugusid sest mina olin DJ Kotkas. Ainult üks härra soovis kogu aeg oma trance-tekno asja aga iga kord pärast ühte teknolugu hakkas rahvas platsilt ära vajuma ja siis ei jäänudki muud üle kui panna peale eesti hitte või mõnusat rocki. Südaööseks vedasime end Hram Krista Spasitelja jalakäiate sillale, sest see oli ainus koht Moskvas kuhu võis koos šampusega jalutada, mujal - Kremli juurde, punasele väljakule ja kivisillale oli pudelitega minemine raskendatud ja kogu kesklinn oli OMONi jõukusid täis. Isegi punase väljaku kõrval nägime saunast tulles sadakonda sõjardeid täis autosid. Tundus et kõige ohtlikum vaenlane Vene riigile on siin selle riigi kodanik.
Täna hommik algas ilusa hommikusöögiga Puškinis ja pärast seda olen üpris oimetult sohval lesinud. Head uut aastat kõigile. Et oleks päikest ja lilli, naeratusi, säravaid silmi ja armastust.
Homme algab taas oravaratas. Juhhei.
Head uut aastat ja parimad soovid tormilisse Moskvasse uimasest Ottawast!
VastaKustuta