nipet-näpet

Üle pika aja nädalavahetus täielikult iseendale, eile tegime peenete daamidega linna peal jalutuskäiku ja käisime mitmes udupeenes puhvetis, muuhulgas ka ühes mu lemmikus Coffemanias, mille baristad iga aasta mõne kuldmedali koju toovad. Söögid on seal ka ogaralt head. Näiteks mangoga küpsetatud pardirind viis suisa keele alla. Ja tibi-tibi-tibi-tipp vaatlesime pisut tibimaalima ja käisime GUMis, TSUMis ja Ohotnyi Rjadis- Tulemuseks üks valge džemper. VALGE! Muide lumi on maas ka siin Moskvas ja külmakraade on ka, elagu lumememmed!

Öö läbi hautasin lambapraadi ja hommikul, nojah, tõusin kell üks päeval, veel natuke. Õunad ja porgandid ja küüslauk, sibulad tegid imehea lõuna. Ja tänase päeva parim tulemus- õppisin ära kandlel ühe loo ja parandasin ära oma fotoka. Nüüd saab vahel jälle piltuudiseid üles riputada.

Aastaalguse meeleolusid: Moskvas soomekeelset luulet lugeda oli üpris imelik. Võtsin ette kõik soomekeelsed luulekogud, mis parasjagu riiulis leidusid ja "läbistasin" need paari hingetõmbega. Kokkuvõttes päris hea. Tuli selline Kaivopuisto- Tehtaankatu- Vantaa tunne. Selline külatunne keset metropoli. Selline enesehävitajalik ükskõikne, niikuinii- lähevad -asjad sitasti tunne ja siis veel keegi -mind-ei-armasta-tunne ja natukene ka sellist keegi-ei -mõista-mind tunnet. Mille pagana pärast need luuletajad peavad nii depressiivsed olema. Siin Moskvas ei tule sellised asjad vahel meeldegi, võtad ja ahmid kõike mis võimalik ja naudid. Elu on lill!

Üksik uitaja käokingad jalas
sügab mõtlikult lõvilõuga
kellakäo kukkumine ajaruumis
valvekoera ulg välja peal kuudis
uue aasta esimesed kukesammud
kanaõrrel.
Kikerikii.

Eks siis näis
kas sel aastal tuleb muna või kana.