Väljasõit oblastisse

Selleks et kell 12ks Ivanovosse jõuda peab Moskvast kell 7 hommikul välja sõitma. Peale poolt kaheksat hakkavad välja ja sissesõiduteedel suured ummikud ja siis võib Moskva lähistele tiksuma jäädagi. Ivanovosse on ca 300 kilomeetrit. Oblasti pealinn eriti iluga ei üllata, tänavad on üllatavalt auklikud ja asfaldi moodi asi aukude vahel on ainult peatänavatel, ülejäänud on mülgas. Ivanovo on ajalooliselt tuntud oma manufaktuuride ja tekstiilitööstuse poolest. Oblasti piirile tuleb vastu väike delegatsioon, kõige peenemal neist on pähe joonistatud uhke vahukoorekukkel. Peened daamid jagavad bukette ja on viisakad. Kesklinnas tehakse peatus revolutsiooni väljakul, kus kunagi on olnud kaunis kirik, aga nüüd laiutab sel kohal inetu raudkivimonument. Kogemata satub platsile kätt suruma ka linnapea, aga jookseb siis kohe kaadri serva ära olulisemaid toimetusi tegema.
Ei hakka pajatama igasugu kohtumistest, sest nendevaheline aeg on igati vahva. Külastame kohalikku sitsimuuseumit, mis ajab naiste silmad tõllaratastena pöörlema, sest muuseumis on palju maailma sitsitootmise ajalugu ja palju ilusate mustritega kangaid. Kuulus vabrikant Burõnin oli rahvusvaheline mees ja käis kõikjal maailmas maad kuulamas ja õppust võtmas. Kuuleme et ka Kihnu naised olla Ivanovos käinud ja et mõnede pearätid ka sealt pärit. Siis jääb aega läbi jalutada ka kunstimuuseumist. Huvitav, et igas enesest lugupidavas kunstimuuseumis on vähemalt kolm sarkofaagi ja mõned muumiad. Kui palju neid siis haudadest varastatud on ja miks kadunukestele rahu ei anta?
Igatahes möödub visiit meeleolukalt. Käime ka 190 km kaugusel Jurjevetsis, kus oli Tarkovski muuseum ja Volga jõgi. Selle koha peal on Volga meri, sest ta on nii lai, et teist kallast polegi näha. Jurjevetsis avatakse sel aastal II Tarkovski nimeine filmifestival, kuhu mul on plaanis minna, ja viia ka mõned eesti filmid sinna festivalile. Sõlmin sidemeid.
Siiski jäi laupäeva hommikul aega läbi käia tekstiilivabriku poest, kus naised auto nii täis laadisid, et ise ei tahtnud sisse ära mahtuda. Kujutate ette, et saunalinad maksavad 50 rubla? Või et voodipesukomplekti saab 300 rublaga. Või et suure linasest laudlina saab 200 rublaga? Üldiselt kõik raha, mis kaasas oli jäi sinna poodi. Varem polegi miilitsaeskordi saatel poes käinud, vaesed mehed kannatasid kaks tundi lõõskava kuumuse käes, sel ajal kui daamid kaubamajas jalutasid...
Nojah väikeste tervitavate noorte telkmantlites poisikeste rivide taustal startisime Ivanovost koduteele ja tegime vahepeatuse Suzdalis, mis on ilmselt Venemaa kõige kaunim linn. Kui linna lähedal künka peal linna poole vaadata paistab kätte üle 30 kirikukupli. 5 kloostrit ja lugematud kirikud, igast võimalikust materjalist ja suuruses. Suzdalist leidsin ühe väga ägeda kunstniku ka- Aleksei Vesjolkini. Käisin tema ateljees ja ostsingi pildi. Ta teeb vaseplaatide peale emailmaale. Väga vinge tehnika igatahes. Ta naine tuli ka oma töid näitama, ütles et nikerdab vahel aga noh seal olid piltidel ainult lihavõttemunad ja viisakalt vaatasime ikka meistri töid. Tõesti äge tehnika. Kui fotoka saan teen pilti ja riputan üles. Nii et Suzdalisse tuleb kindlasti tagasi minna. Kirikute ja Vesjolkini pärast.