Avastasin et olen ikka veel võlgu Piiteri muljed. Läksin sedapuhku Moskvast öörongiga, et olla hommikul kohal ja säästa natuke hotelliraha. Esimene käik oli teatrikassasse, kus soetasin kaheks õhtuks piletid etendustele. Laupäeva õhtuks sain pileti Baltiiski Domi "Meister ja Margarita" etendusele ja esmaspäevaks etendusele "Vihma laulud" Noore vaataja teatris. Ülejäänud aja jalutasin Piiteris, käisin muuseumites ja tegin natuke tööd kah.
M&M etendus oli väga hea. Seal oli parim Woland, keda ma viimasel ajal näinud olen. Selline kuratlik ja särtsakas. Üldiselt kartsin kõvasti, et Taganka etenduse võimas emotsioon jätab selle etenduse varju, aga seda ei juhtunud. Pea kolmetunnine etendus oli köitev ja hea ja eriline, täiesti erinev neist mida olen senini näinud.
Pühapäevane päev möödus ermitaažis, kust lahkusin rampväsinuna vaevu jalgu järgi vedades. Kunstimürgituses.
Esmaspäevane etendus oli tõesti huvitav. Esitaja oli nimega Uue plastika teater. Kogu etendus möödus laulu saatel, nõnda, et üks uskumatult hea häälega laulja laulis medititatiivseid maailmamuusika teemasse kalduvaid luuletusi ja selle saatel tantsisid uskumatult plastilised inimesed, rippudes pea alaspidi köite otsas ja paindudes igatpidi, nagu poleks neil jäsemed üldse liigeste küljes. Seda kõike põneva valguse ja tohutu emotsiooniga. Lõpus oli lihtalt suu lahti sellest ilust, mida nad suutsid oma tantsuga tekitada. Mul oli ka selle saali parim koht, keskel kuuendas reas. Ostsin etenduse video ka, kel huvi saan jagada.
Petropavlovskis käisin kah, lumesajus. Seal kindluse kõrval läks parasjagu üks mees ujuma. Sulps ja vette. Jääpankade vahel.
Jah. Teisipäeval tuli päike lõpuks välja. Nägin Piiterit täiesti uute silmadega. Natuke oli euroopa tunne küll, aga ainult hetkeks.
Õhtul oli konsulaadi vastuvõtt ja siis öörongiga tagasi Moskva. Tundus, nagu oleksin igaviku ära olnud, hea oli oma sängi tagasi saada. Kuigi Piiteris Aleksander House hotell oli viimase peal. Nii vinget hommikusööki annab Euroopast otsida. Nii et Piiteri kirjutame roosade tähtedega ajalukku.
M&M etendus oli väga hea. Seal oli parim Woland, keda ma viimasel ajal näinud olen. Selline kuratlik ja särtsakas. Üldiselt kartsin kõvasti, et Taganka etenduse võimas emotsioon jätab selle etenduse varju, aga seda ei juhtunud. Pea kolmetunnine etendus oli köitev ja hea ja eriline, täiesti erinev neist mida olen senini näinud.
Pühapäevane päev möödus ermitaažis, kust lahkusin rampväsinuna vaevu jalgu järgi vedades. Kunstimürgituses.
Esmaspäevane etendus oli tõesti huvitav. Esitaja oli nimega Uue plastika teater. Kogu etendus möödus laulu saatel, nõnda, et üks uskumatult hea häälega laulja laulis medititatiivseid maailmamuusika teemasse kalduvaid luuletusi ja selle saatel tantsisid uskumatult plastilised inimesed, rippudes pea alaspidi köite otsas ja paindudes igatpidi, nagu poleks neil jäsemed üldse liigeste küljes. Seda kõike põneva valguse ja tohutu emotsiooniga. Lõpus oli lihtalt suu lahti sellest ilust, mida nad suutsid oma tantsuga tekitada. Mul oli ka selle saali parim koht, keskel kuuendas reas. Ostsin etenduse video ka, kel huvi saan jagada.
Petropavlovskis käisin kah, lumesajus. Seal kindluse kõrval läks parasjagu üks mees ujuma. Sulps ja vette. Jääpankade vahel.
Jah. Teisipäeval tuli päike lõpuks välja. Nägin Piiterit täiesti uute silmadega. Natuke oli euroopa tunne küll, aga ainult hetkeks.
Õhtul oli konsulaadi vastuvõtt ja siis öörongiga tagasi Moskva. Tundus, nagu oleksin igaviku ära olnud, hea oli oma sängi tagasi saada. Kuigi Piiteris Aleksander House hotell oli viimase peal. Nii vinget hommikusööki annab Euroopast otsida. Nii et Piiteri kirjutame roosade tähtedega ajalukku.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar