pühapäev, 5. august 2007

Kolmas päev

Tõesti, aeg lendab nigu orav. Või kägu. Käes on pühapäeva õhtu ja esimesed kaardistused on selja taga. Kus on pood, kus on valuutavahetus ja kus saab süüa. Eile leidsin Tverskaja-Jamskaja uulitsalt üles raudselt selle tänava kõige kallima restorani. Kolmekäiguline lõuna mône klaasi veiniga 3200 rubla. (1500 krooni- 100 euri) Aga noh, ma olin väsinud, vihma sadas ja tahtsin et oleks wifi. Söök oli muidugist ülihea. Nii hõrku kalapraadi pole mina oma elus saanudki. Sulas suus, või öigupoolest sõna otseses mõttes oigasin mõnust. ja kõht oli tänase õhtuni täis. Veetsin seal vähemalt kolm tundi. Nüüd poe kõrvalt naabertänavast leidsin kalarestorani, kus praad+garniir oli 400. Taset ei andnud võrreldagi. Nagu kumm ja komm.

Kassi kratsimise vajaduse vähendamiseks hankisin mingisuguse kratsimispuu ja pihustamisvedelikku instinktide peletamiseks tugitooliotste kratsimisel Ei tea, kas ta seda ka kratsima hakkab, peaks vist palderjaniga üle valama. Vast jääb ikka standardi mööbel pisut tervemaks selle võrra. Päris keeruline oli seda mõtet zookaupluse müüjale selgeks teha.- Tõlkes kõlas see umbes- nii paha haisu et kass ei armastaks tugitooli. Vene keel on roostes, mis kole. Nagu piirivalvekoer- aru saab, aga öelda ei oska.

Homsest hakkab siis päris töö. Ja seda saab olema palju. Näen juba praegu, et nii paljud asjad vajavad süstemaatilist tegelemist. Lisaks sellele sai eile arutatud, et ka kohalik eestlus tuleb ellu äratada. Ja pôliseid eestlasi peab hoidma. Siin on peaaegu sama hull lugu mis Helsingis. ühesõnaga samad asjad tulevad ette taas. Elagu klassiväline töö.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar