teisipäev, 19. september 2006

Waiting for the plain

2 päeva EL koosolekut on otsas. Oli see vast põnev.
Kui lihtne oleks olla koosolekutel kus 90% kõnelejatest räägiks mingil konkreetsel teemal, ja suudaks oma ettekandes olulised punktid välja tuua. Kõnepidamine on tõesti kunst, aga siiski õpitav kunstiliik. Kuidas sõnumit esitada, et see kohale jõuaks ja pool saali ei magaks, kuidas publikuni jõuda, jne. G kui 90% hiilgab ilukõneliste paskvillidega, ei ole isegi suurimal eksperdil võimalik Andromeeda udukogust tähti üles leida.

Ootan lennukit. See 700 km Kajaanist Helsingisse saab õnneks 50 minutiga läbi. Kodust lahutab veel üks pisike bussireis lennujaama, tass kohvi, yks lennukikeeks ja konserv-vesi.

Hotellituba ei olnud vist keegi mitu aastat kasutanud- sain siin tõelise tolmuallergia- turtsusin oma toas ja pärast toast tulekut mitu tundi. Aga rahvas räägib siin väga mõnusat karjala murret.
Ja linnas on urho Kekkose park. Ilus kollane puust vana raekoda ja mõned kenad puukirikud. Selline linnake. Hommikusaunas oli mõnus bassein ja seal sai 10 tõmmet teha edasi tagasi. Ikka mõnus.

Leopard hakkab jälle onni otsima. Kõlbaks ka aiaga kuut. siis saaks mopeedi raudkangiga voodi jala külge siduda kui Eestisse tulen.
Näeme varsti, kodumaa, su rajad pole kitsaks jäänud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar