teisipäev, 29. mai 2018

Tunded ja Turbo

Sattusin kahele väga omanäolisele ja liigutavale  kontserdile.
Esimene oli Jazzkaarel esinenud Silvia Perez Cruz'i soolokontsert. Üks naine, imelise ja tundliku häälega ja kitarriga võlus esimestest lugudest alates ja tuleb tunnistada, et olgugi, et sõnadest ei saanud mitte mõhkugi aru, oli esitus ja olek nii liigutav, et märkasin mingil hetkel kuidas pisarad lihtsalt voolavad ja neid tagasi hoida oli pea võimatu. Ja isegi mittevajalik, sest see muusika ja laulmine oli nii tundlik ja tulvil kirge, armastust, kaotust, valu, rõõmu ja kõike, mis elus üldse puudutab. Samas ka siiras, vahetu ja meisterlik. Tõeliselt hea kontserdielamus.
No näiteks:
https://www.youtube.com/watch?v=vC06AJifhUw&index=7&list=PLtDOtBscqb3z-4fn9_EEBkAJcwMLsH6z_

Teine kontsert oli selle kõige absoluutne vastand, aga show kõige paremas mõttes. Tallinnas Rock Cafes esines Gogol Bordello. Pole küll minu masti muusika, aga vaatasin suu lahti, kuidas esimesest loost köeti rahvamass niimoodi üles, mida minu silmad polegi vist Eestis varem sihukest asja näinud. Saalis oli publikus rongitäis Moskvast ja Venemaalt kohale sõitnud fänne (neil on Venemaal esinemiskeelt laulja Ukraina  päritolu tõttu)  ja ka päris palju soomlasi. Igatahes ei suutnud ka eestlased seda kõike rahumeelselt pealt vaadata. Enamus rahvast hüppas ennast hingetuks ja lahkus seljad märjad. Kaks ja pool tundi kütet armu andmata, hääl kaasalaulmisest kähedaks röögitud. Turboküte. Tahaks neid näha Viljandi Folgil Kirsimäel laupäeva öösel. 10 000 inimest hüppaks seal platsil, ma olen päris kindel.

https://www.youtube.com/watch?time_continue=2&v=kX3P5qtrAMg
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar