teisipäev, 20. september 2011

Õnn

Argiuskumused elavad meie kõrval peaaegu paralleelelu ja me märkame väga harva, kuidas nad meie elu mõjutavad. Kui aga natukene ümberringi kuulatada, siis mõni inimene ainult argiuskumuslikke argiarvamusi räägibki. Oma arvamus on ühtlustunud argiuskumuse või arvamusega.
Näide sellest, kuidas see päris elus ühes argipäevas võiks välja näha:
Nägin unes vett ja seda et ujusin. (Kindlasti tuleb haigus)
Astusin vasaku jalaga voodist välja (Halb õnn)
Maja ees situs lind mulle õlale (Hea õnn)
Väravast välja keerates jooksis must kass üle tee (halb õnn)
Astusin kanalisatsioonikaevu peale (Halb õnn)
Läksin sõbraga erinevalt poolt posti (tüli majas)
Leidsin maast ühe sendi (õnn, sõltuvalt sellest kumbatpidi on raha, kui kiri ülal, siis raha tuleb, kui kull, siis läheb)

Ja mis kõige hullem - ma ei sülitanud kordagi, sest ma ei usu neid endeid!

Neid endeid on igas päevas ja hetkes, aga seda, kuidas neid arvestada ja kui palju uskuda, määrame me ise. Vahel ei märkagi halba ennet enne, kui tegelikult hakkavad tekkima enne-põhjus-tagajärg seosed. Kui me neid ei arvesta, astume ka edaspidi sama muru sees valepidi oleva reha otsa. Vanarahvas ütles küll, et pulgad ülespidi ehk valepidi maas olev reha rebib taevaluugi lahti ja laseb vihma kallata. Tänapäeval saad vasta otsmikku laksu ära ja rakendad rehale puhtalt valulisest kogemusest tingitud kuuripaigutamist.

Ei osanud eile miskipärast endeid vaadata, ega nende järgi talitada, kuigi midagi katastroofilist ju ei juhtunudki. Asjad laabusid ju täiesti mõnusasti. Tulevikuplaane arvestades oli aga ebaharilikult ebaõnnetu päev. Mõned unistused jooksid vastu seina puruks. Ja sellestki ei ole midagi, sest mõne unistuse täitumine lihtsalt lükkus edasi. Ja mis kõige olulisem, viimane enne tuli ootamatult, alles hilisõhtul, peale tööd, hetk enne poe sulgemist, kassa juures. Minu taga näitas üks härra, et pillasin kaks senti. Korjasin need üles, ja andsin ühe talle. Õnn ei peitu rahas, ütleb vanasõna. Ei peitugi. Aga märgi või ende toob leitud raha küll, sellesse ma usun. See naeratus, mis ma härralt sain, oli tuhat korda rohkem väärt kui see jagatud 1 sent. Jagatud rõõm on ikka mitu rõõmu, mitte pool, nagu olin tavaliselt kobisenud sel puhul. Ja äkki taipasin. Minu õnn peitub inimestes ja nende naeratustes.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar