Naljakas, et mul on Setomaast lapsepõlvelõhnadena meelde jäänud
märgade männitüvede lõhn,
nätskelt hapukasmagus auravate viljapõldude lõhn,
lehma tagumikule korbatanud sõnniku lõhn,
suitsulatika suitsetamise lõhn,
värskete pliinide kõrvale tehtud hapukoorekastme lõhn
vana suitsusauna lae peal olnud sambla lõhn.
ja kindlasti palju muud, mis ei tule meelde enne, kui seda veel kord elus kogeda saad. Vanaema tehtud pliinide ja pekikastme lõhna vist enam mitte kunagi. Suitsusauna sammalt ei ole enam koos saunaga ammu seal. Ja huvitav, et ma näen seda alati nii selgelt seal olevat kui taretrepilt Väikopalo metsa poole vaatan. Sauna vaim hoiab kohast ikka veel nii kõvasti kinni ja mõtleb sauna kõrval kasvanud kase otsas: "Äkki siiski teevad mulle uue sauna?" Lubasin talle, et kui kunagi omale sauna saan, kutsun ta kaasa. Hea hingega sann oli.
PS. Kas keegi teab, kuidas saunavaimude transport käib?
Mul on ka vana saun väga tugevasti meeles ja tema meeldis mulle palju rohkem kui see praegune..
VastaKustuta