neljapäev, 26. mai 2011

Iivakivi saamine

Meie kandis, Mäeküla ja Sudiste vahel on üks suur Iivakivi. Alati kui sealt mööda satun sõitma, mõtlen, et oleks vaja  ikka Iivakivi üle vaadata. No kolm aastat pole jõudnud.  Vot selle kivi kohta käib selline tore lugu kah.

Üitskõrd tahten seidse vanapagant Võrtsjarvest tiid läbi tettä. (Võisiku kohast). Et sis oles nende inimeste henge neil saanu', kes seda tiid müödä, õhtuperäst päeva veeru seni ku' kukelauluni, üle oles tahten minnä mida na' oles ärä käkisten, või ka uputen. 

Üits sarvik ollu iki ülemp tõistest, või peremiis kes tõistel käsku anden, tõise ollu raasik alampe. Kigepäält kanden lähepest kivi äräde seni ku' viimäde saanu järg kainus kavetes kus ka häste kive ollu, ja vanapoisi tirinu ka ahnelt hulga kokku, põllepääle võtmise tarvis, ninda et aiga joba häste ärä lännu, viimäde panden kokkukorjat kivi' põlle pääle ja hakanud tuleme, aga kuorme' ollu väege raske ja ei joole kedägi edesi saanu, ja kukk hakanu laulme, polle kanme lännü katik, kivi kuorme sadanü maha ja jäänügi sinna paika. 

Vana pää sarvikul ollu üits ainuk, aga õige suur, põlle paale tassit' ja ollu oma kuormege kige kest paigan, mis Karksi Pilge talu maasehen pirle om ja selleperäst Iivakivis õigats, et ta üttepuhku iki viil suurepes kasuvet. - Kige edimene kes kige tulitsep ja kige vähep kive ollu, ollu joba Kärstnen Varepuu kuhal ja selleperäst hakat sedä talu Varepuu hõikame, et sääl sell' varel kigepäält puu paale kasunu, sest et ta kige tillep ollu. 

Kolmas vanapois ollu oma kuormege Kütti kivivare kuhal, nelläs ollu oma kuormege Pähnä varigu kuhal. Viies ollu Riidame Mõhe suo otsa mann. Kuues ollu Tauga salu kuhal ja seitsmes olla Polli Rempsi kuhal. 

Peräst sedä laulen va, vanapoiss Pähnä varikun, kase otsan halet kahetsemise laulu:  
Iivakivi iste maha,  
Pähnä vare pääse valla,  
Nüüd lääme Punapüksel pulma,  
Hintssaare hõlma. 
 
Ja ninda jäänügi Võrtsjärvest tii läbi tegemine puolel. 

Ja mul on Iivakivi man käimine kah pooleli. Mine tea, äkki istub see vanapagan senimaani seal kivi peal ja nutab haledaste. Pärast ei saa temast enam lahti.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar