ehk Tohtrid Venemaal ja ametieetika
Laialt on teada, et midagi imelikku toimub siin Venemaa haiglates. Et aga asi on hoopis hull, ei oleks osanud arvata, enne kui kuulsin tuttavalt järgneva loo.
Mul oli ikka vahel natuke probleeme, võtsin loodusravimeid ja vahel ka mõne tableti, aga haiglas ei olnud olnud juba 30 aastat, sel suvel siis korraga tekkisid mingid probleemid, aga lükkasin kogu aeg arsti juurde minekut edasi. Kuni kokku kukkusin. Tuli kiirabi ja viis mind Moskva oblasti haiglasse.Haiglas on kahte sorti palateid- neid mis maksavad 2000 rubla öö ja need mis on tasuta. Sain tasuta tuppa. Viidi palatisse- linad määrdunud, padjapüürid plekilised, hallid. kraanikauss oli pesuruumis nagu oleks keegi seal sital käinud. Ok, nii uimane kui ma ka polnud, helistasin koju õele, õde tõi linad ja öösärgid, sussid ja muu vajaliku. Siis õhtul küsis valvearst: kas teil rohud on kaasas?
Kannan alati vererõhu jm asju kotis, nii et midagi mul oli. Seepeale esitas arst nimekirja rohtudest, mida minu ravimiseks vaja on. Kamandasin jälle õe kohale, kes lippas nimekirjaga apteeki. kolme päeva pärast pidi olema operatsioon. Enne seda pidi pidi aga tehtame veel vereülekanne ja mingisugune vitamiini ja muu värk, sest mul oli hemoglobiin nii madal, et poleks muidu narkoosi üle elanud. Enne oppi tuli arst käsi õieli ja palus tasuda 25000 rubla narkoosi eest.
Küsisin, kas saab kontonumbri kuhu üle kanda. Ei, see summa tuli maksta sulas anestesioloogile. Lisaks tasusin veel 5000 opi ajal kasutatavate ravimite eest, 10000 rubla 600 grammi vereplasma eest (kusjuures plasma tuli ka ise hankida, õde nägi kurja vaeva, et tuttavate tuttavalt Moskvast haiglast plasmapakid kätte saada) Igatahes nendes 2000 rutsistes palatites oli vereplasma olemasolu garanteeritud, aga sealt teiselt korruselt kolmandale ei olnud ette nähtud neid tuua.... Oijah...
Helistasin pojale, sest sellist raha mul haiglas kaasas polnud. Poeg lendas kohale, soliidne nagu ta on, võttis arsti ette ja teatas arstile, et tunneb seadusi ja seaduse järgi riiklikus haiglas sellist raha nõuda ei tohi. Mõtlesin, et huvitav kas teevad nüüd narkoosita aga kõik oli kenasti. Tubli poiss. Aga kui ma oleks olnud meelemärkuseta kontaktivõimetu... oleks surnd nigu kärbes kui rublarulli hammaste vahele poleks pigistanud enne minestamist. See kõik oli üpris õudne. mu oma õde käis palatipõrandat pesemas ja tõi arstidele apteegist sidet, millega mu haava mähiti. Kõige kiuste sain haiglast välja ja paranesin ka. Väljakirjutati mind poolsurnult, sest hemoglobiin oli väljakirjutamise hetkel 48 (norm u 120) Praegu on täitsa hea olla, sain kuu aega kodus granaatõunu süüa ja igasugu raudasisaldavat ja hakkan tasapisi jälle tööle.
Tänasin õnne, et mul on ikka pagana tugev tervis.
Teile soovitan, ärge jääge haigeks, vähemalt ärge tehke seda Venemaal! Selles masinavärgis ei vaadata inimest vaid rahakotti ja nii ülbelt et jäädki uskuma, et nii peabki olema. Eriti kui oled liiga nõrk ja tahaks, et olemine läheks pisutki paremaks.
Muide, haiglasöök oli ka tore - garniir 1 spl + väga kondine kanatükk mõõdus 3x3. Selle kahe nädala jooksul käis õde mulle korra päevas süüa toomas. Aga kui mul pole õde, sugulasi? Siis suren haiglas enne nälga, kui mu haigus mind võtab.
Kirjutasime oma palati memmedega lõpuks päris mitu kirja peaarstile, prokuratuuri, linnapeale, oblastivalitsusse. Loodan, et nad saavad kirja kätte enne kui ma järgmine kord haiglasse satun. Muutusi loomulikult ma küll ei looda.
Minupoolsed kommentaarid on ilmselt liigsed. Daam kes loo rääkis,on kuldses keskeas venelanna, maksumaksja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar