Laupäeva hommikul oli kutse Madagaskari saatkonna heategevuslaadale. Kuna laat oli üpris nigel ja põhirõhk oli saatkonnarahva poolt esitatavatel laulukestel tümaka saatel, mis oli paras kakofoonia, siis tulime sealt kähku tulema ja läksime hoopis uude Tretjakovi.
Ilm oli kuum jalutamiseks aga saalides oli mõnus jahedus. Pühendusin sedapuhku ainult vene avangardi saalidele. Oi mulle meeldib see, Juri Albert ja grupp Sinised ninad (синие носы) ja Tabakov ja Monastõrski. Väga inspireerivad olid pea kõik tööd, mis väljas. Olen hingelt endiselt punkar, kõik need Malevitšid ja Kandinskyd ja Petrovid ja muu 19.sajandi kunst ei mõju mulle sugugi nii nagu näiteks foto, kus on pragulisel köögilaual pildistatud kandiliselt väljalõigatud vorsti ja leivatükke või siis suudlevaid miilitsaid. Esteetiline.
Avangardistlik tundus hiljem ka Tretjakovi uksel seisev purupurjus ja väsinud ümmargune miilitsaonu kuulivest kõhu peal. Ja üldse see vene reaalsus on kohati .. ikka ... täitsa... uskumatu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar