Pärast puhkust võrdlemisi soojas kohas õnnestub aklimatiseerumine rõskesse ja niiskesse põhjamaa ellu ainult end igakülgselt soojendades. Sellega seoses kuulutasime välja saunaperioodi, ja vihtlesime kõvasti reede õhtul. Reinu vihad mis Ähijärve ääres tehtud on muide Moskva saunaliste hulgas kõvad tegijad! ei tea kaua selle 100se laariga vastu peab, sest juba praegu kahaneb viharivi kohutava kiirusega. Aga sellevõrra on jälle vähem valutavate kontidega ja vingus näoga rahvast niiet kasud sees igatepidi.
Laupäeval kuulutati siis välja jalutuskäik linnasauna minekuks. Sandunõ loomulikult. Sedapuhku läksime esimese klassi sauna, kus pidi bassein olema. Sest kõrgemas klassis pole ja kohalikud peavad seda natu paremaks kui ülemist narjaadi. Einoh, tegelikult on lihtsalt pisut odavam. Vene suure sauna leil on täiesti eriline! Sellest olen kunagi varemgi kiitvalt kirjutanud. Iga leiliga tuled lavalt alla pool kilo kergemana. Eesruumis veel mahedat rohelist teed rüübata leilide vaheajal ja lasta end pesunaisel matšalkaga puhtaks nühkida, mis paremat võiks tahta. Tuled uksest välja nagu vastsündinu.
Meeste pool on saunades väga palju peenem, sellest on paljud enne ka kirjutanud, vaadake või Piirsalu blogi.
Täna siis õhtal veel kirsiks koogi peal väike visiit Puškini puhvetisse puhkuselõpupidu pidama ja hiljem õhtul veel tervistav naistesaun. Pärast seda luban enne jõule väsimuse koha pealt mitte piiksuda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar