Ух моя мама

Käisin täna vaatamas filmi Ух моя мама, ehk tõlkes vist Mamma Mia. Juba ammu pole näinud ühtki filmi, mida vaatad terve aja suu kõrvuni ja jalg tatsumas, iga hetk valmis püsti kargama, et näppu visata või kaasa tantsida või siis inised mõnust lihtsalt sellepärast et see on nii tore. Milleks üldse kõik need draumöödiad ja trilloodiad. Inimene peaks kinost hea tujuga välja astuma. Ехх мамочка!