Vaatasin telekast uudiseid Pärnu põlengutest ja miskipärast haakus see sellega, et lugesin hommikul uudist, et kuskil Venemaal, Vologdas avati monument Zoja Kosmodemjanskajale. Uskumatu, et siiamaani avatakse Venemaal monumente NSVL kangelastele. Noorem rahvas ei tea temast midagi, seega mõtlesin et vaatan natuke, mida temast kirjutatakse.
Ja leidsin kusagilt hunniku versioone sellest, mis temaga tegelikult juhtus. Selge oli see, et neid NSVL kangelasi tehti nn. papist ja liimist, et innustada rahvast nende lugudega. Igatahes algne lugu sellest, kuidas Zojake öösel sakslaste maja süütas hakkas kõikuma. Kuuldavasti oli tegu hoopis psüühiliselt haige tütarlapsega, kes oli juba 7ndas klassis kliinikus ravil. Pärast 3-päevast partisanikursust saadeti ta metsa, varustati nagaani ja kerosiiniga. Eks tal hakkas metsas külm ja läks külasse ja pani põlema suvalise talumehe maja, kus polnud kunagi sakslasi olnudki. Ja siis tahtis teine päev veel natuke süüdata aga külarahvas sai ta kätte ja pani suure vihaga kuuri luku taha ja päev hiljem julgeolekuüksuse kaasabil ta ka "Süütaja" silt kaelas üles poodi. Üks versioon rääkis ka sellest, et peale vene vägede tulekut külla ilmus sinna külla NKVDga koos kümme naist, et surnukeha tuvastada, aga need teda oma tütreks ei tunnistanud. Kui aga Stalini käsul plika kangelaseks kuulutasid, ilmusid naised uuesti ja läks lahti meeleheitlik võitlus, kes ta oma tütreks kuulutatud saab. Kosmodemjanskaja ema oli olnud pikk ja tugev naine, eks tema siis võitiski "kangelasemade" lahingu. Külarahvas kurtis, et pärast kangelase ümbermatmist hakkasid külast inimesed lihtsalt kaduma, eks ikka need kes teadsid ja mäletasid. Kangelase renomeed ja lugu tuli kaitsta. Ametlikus versioonis vedasid fritsud tüdrukut öö läbi paljajalu talvises külas ringi ja piinasid, ning kui ta juua palus andis frits talle lambiõli. Eks ole piibellik? Üks versioon oli aga selline, et tõesti oli tegu hoopis mingi muu partisanineiuga, kes kah kadunuks jäi ja Zoja tegelikult tegi natsidega koostööd, ning aidati hiljem uue identiteediga läände, ning on siiani elus. Olid ikka keerukate elulugudega püromaanid need nõukaaja kangelased. Ja nendele siis panevadki 21.sajandil uuesti monumente püsti. Siin Moskvas on ka Partizanskaja jaamas tema monument. Ma ei viitsi hakata uurima Pavlik Morozovi ja Matrossovi lugusid, aga usun, et ka neis on palju palju muinasjutulist. Mingid spetsialistid olid välja arvutanud, et kui Matrossov tõesti džotile viskus ja oma kehaga kuulipilduja kinni kattis, siis pidi ta olema vähemalt kolm meetrit pikk ja kaks meetrit lai, et see asi tõesti kinni katta ja tulistamine peatada. Ehk siis umbes sama suur nagu Velikije Lukis tema monument :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar