Vähe sellest, et ma pole ikka veel kirja pannud oma handi-muljeid, tundub, et tuleb vahele jätta ka muid vahepealseid seiklusi.
Aga et meelest ära ei läheks siis tuleb meenutada, et sattusin üleeile päevakeseks Tveri ja mind tabas väga suur üllatus. Olin Tveris varem umbes 4 korda käinud ja pidasin seda Venemaa kõige mõttetumaks linnaks. Selliseks halliks rusuvaks ja lagunenud urkaks. Ja mis ma näen. Puhas, mõnus linnake Volga ääres, keset linna tekkinud ei tea kust jalakäijate tänav, kohati korda tehtud pargid ja rohelised alad Volga kaldal. Uskumatu. Muide eelmine visiit oli napilt aasta tagasi, siis ei näinud küll mitte midagi sellist.
Käisime muuseumites ja puha, igal pool. Inimesed nii uskumatult lahked, et ei usu oma kõrvu. Kui vaja teed näidata tulevad sinuga kasvõi kaasa, et ära ei eksiks. Muuseumis oli tegu et memmed ei hakkaks ekskursiooni tegema. Olid kohe pahased, et me nii RUTTU vaatame. Teaduse tegemise koht oli muuseumimajas ka. Terve esimene korrus teaduslikke töötajaid, selliste kergelt kiivas puuimitatsiooniga paberiga ülepandud uste taga. Loodusloo osakond, arheoloogia osakond jne. See oli väike meeldetuletus, et teadustöötajate töötingimused ei ole teps mitte uue ajaga kaasa läinud. Ikka need kergelt peldiku järele haisevad kitsad toakesed, laua, tooli ja raamatuid pungil täis riiulitega.
Tveris toimus EKA soomeugri näituse avamine. kohtusin ka eesti seltsi esimehega. Elmar Aljas oli nimi. Uurisin, kes seltsis on- Elmar ise, Boris, nende lapsed ja paar sõpra ja üks aktiivne Zinaida, kes kuberneri hästi tundis. Esimene asi, millega kohe vasta vahtimist sain- miks saatkond meid ei toeta... JA Eesti ka üldse ei toeta.. Siis pikapeale hakkas kooruma, et näe raamatuid anti, aga meil polnud neid kuhugile panna, näe eelmine aasta saime pillide ostmiseks raha, ostsime kandled aga pooled andsime muusikakoolile, sest mängida keegi ei oska. Olid Raidi käest kandled saanud. Kaks kannelt jäi vist sellele Õunakese ansamblile, aga noh, nemad mängivad Gershwini, Kalinkat ja Viljandi paadimeest. Ma ei kujuta ette kuidas nad tuubade ja trompetite vahele kandlesoolosid sobitavad. Kinkisin neile Kääksutajate plaadi. Laulavad koleda vene aktsendiga juba 6ndat aastat järjest - mu koduke on tilluke ja hurjala jaaniöö laulu. (seda et kuuendat tean selle pärast et kui 6 aastat tagasi Tveris käisin oli täpselt sama repertuaar ja samuti 3 aastat tagasi ja eelmine aasta ka) Üldiselt see puhkpilliorkester võiks laulupeole sõita küll, nad olid täitsa osavad. Kuberner oli neile 200 tuhat rutsi andnud ja nad olid selle eest rahvariideid muretsenud. Ilus. Kinkisin neile rahvariiete raamatu ka, et kui tulevikus veel tahavad tellida, siis teavad milliseid tahta.
Ja nii läkski see reis. Moskvast Tveri autoga umbes 3,5 tundi, sest J esimest 30 km sõitsime pea poolteist tundii. Liiklus lihtsalt seisis. Ja rongiga tagasi poolteist tundi. Autoga tuli minna sellepärast, et sinna oli vaja näitus viia. Tver on tegelikult nii väike, et selle saab rahulikult jala läbi käia. Järgmine kord lähen, siis võtan laevareisi Volga peal ka ette. Katsun pilte ka riputada üles kui jõuan.
Aga et meelest ära ei läheks siis tuleb meenutada, et sattusin üleeile päevakeseks Tveri ja mind tabas väga suur üllatus. Olin Tveris varem umbes 4 korda käinud ja pidasin seda Venemaa kõige mõttetumaks linnaks. Selliseks halliks rusuvaks ja lagunenud urkaks. Ja mis ma näen. Puhas, mõnus linnake Volga ääres, keset linna tekkinud ei tea kust jalakäijate tänav, kohati korda tehtud pargid ja rohelised alad Volga kaldal. Uskumatu. Muide eelmine visiit oli napilt aasta tagasi, siis ei näinud küll mitte midagi sellist.
Käisime muuseumites ja puha, igal pool. Inimesed nii uskumatult lahked, et ei usu oma kõrvu. Kui vaja teed näidata tulevad sinuga kasvõi kaasa, et ära ei eksiks. Muuseumis oli tegu et memmed ei hakkaks ekskursiooni tegema. Olid kohe pahased, et me nii RUTTU vaatame. Teaduse tegemise koht oli muuseumimajas ka. Terve esimene korrus teaduslikke töötajaid, selliste kergelt kiivas puuimitatsiooniga paberiga ülepandud uste taga. Loodusloo osakond, arheoloogia osakond jne. See oli väike meeldetuletus, et teadustöötajate töötingimused ei ole teps mitte uue ajaga kaasa läinud. Ikka need kergelt peldiku järele haisevad kitsad toakesed, laua, tooli ja raamatuid pungil täis riiulitega.
Tveris toimus EKA soomeugri näituse avamine. kohtusin ka eesti seltsi esimehega. Elmar Aljas oli nimi. Uurisin, kes seltsis on- Elmar ise, Boris, nende lapsed ja paar sõpra ja üks aktiivne Zinaida, kes kuberneri hästi tundis. Esimene asi, millega kohe vasta vahtimist sain- miks saatkond meid ei toeta... JA Eesti ka üldse ei toeta.. Siis pikapeale hakkas kooruma, et näe raamatuid anti, aga meil polnud neid kuhugile panna, näe eelmine aasta saime pillide ostmiseks raha, ostsime kandled aga pooled andsime muusikakoolile, sest mängida keegi ei oska. Olid Raidi käest kandled saanud. Kaks kannelt jäi vist sellele Õunakese ansamblile, aga noh, nemad mängivad Gershwini, Kalinkat ja Viljandi paadimeest. Ma ei kujuta ette kuidas nad tuubade ja trompetite vahele kandlesoolosid sobitavad. Kinkisin neile Kääksutajate plaadi. Laulavad koleda vene aktsendiga juba 6ndat aastat järjest - mu koduke on tilluke ja hurjala jaaniöö laulu. (seda et kuuendat tean selle pärast et kui 6 aastat tagasi Tveris käisin oli täpselt sama repertuaar ja samuti 3 aastat tagasi ja eelmine aasta ka) Üldiselt see puhkpilliorkester võiks laulupeole sõita küll, nad olid täitsa osavad. Kuberner oli neile 200 tuhat rutsi andnud ja nad olid selle eest rahvariideid muretsenud. Ilus. Kinkisin neile rahvariiete raamatu ka, et kui tulevikus veel tahavad tellida, siis teavad milliseid tahta.
Ja nii läkski see reis. Moskvast Tveri autoga umbes 3,5 tundi, sest J esimest 30 km sõitsime pea poolteist tundii. Liiklus lihtsalt seisis. Ja rongiga tagasi poolteist tundi. Autoga tuli minna sellepärast, et sinna oli vaja näitus viia. Tver on tegelikult nii väike, et selle saab rahulikult jala läbi käia. Järgmine kord lähen, siis võtan laevareisi Volga peal ka ette. Katsun pilte ka riputada üles kui jõuan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar