hapukurk

On taas saabunud üleilmne hapukurgihooaeg. Uppuvad karud ja Riigiametnike meediakampaaniad.
Moskvas on ööselgi nii kuum, et tahaks paljalt õues käia, niikuinii on nii lämbe, et hetkega on kogu niigi napp rõivastus läbimärg. Kuna viimased viis päeva olen käinud viisasisestusabis, siis pole üldse majast välja saanud. Pole tahtnudki õieti. Täna siis läksin korraks Arbatile ja siis läksin veel Väikese Jaapani restosse einele. Tellisin maad ja ilmad kokku suure näljaga, aga kui olin supi ja paar sushit sisse kummutanud siis oli tunne et no rohkem enam ei mahu. Veidi aja pärast läheneski lahke teenindaja lambaroaga, mõtlesin et lasen kaasa pakkida... Ja otsekui imeväel kallas ta kogu karbi poolel teel põrandale ümber. Pobisesin, et ma rohkem ei tahagi ja sain arve, õnneks seekord polnudki laostav. Imehea alkovaba mojito oli. Kuumal ajal laim ja münt teevad ikka olemist kergemaks küll.
Trummikott sai just valmis. Poole tunniga kokku õmmeldud. Natu rahmeldades tuli, aga vähemalt transpordiks kõlbab küll.
Nüüd siis vaikselt pakkima. Homme üritan esmakordselt rongiga lennujaama saada. Metroo on hetkel muidugi türgi sauna moodi, aga mitte meeldivalehaline vaid kogu Moskva higi voolab seal mööda seinu alla. Sinna siis sukeldun homme. Vaim on valmis, sest õhtuks peaks juba Päikesemäele jõudma. Kel vähegi kena vaba aega tulge läbi, olen seal kuni folgini.
Igatsen hirmsasti oma inimesi näha.