Hamlet

Käisin esmaspäeval vaatamas Moskva kunstilises draamateatris ehk Tabakovi MHATis Hamletit.  Näitlejad olid väga head, lava oli liikuv ja huvitav, aga Shakespeare oli kodust ära läinud. Luulet ei olnud, kirg kadus ära teiseks vaatuseks, sest näitlejatel olid tohutult füüsilised rollid (mingid tassimised, lauad seljas, ronisid igale poole, tantsisid balletti vahepeal)  ja nad teise vaatuse lihtsalt lõõtsutasid. Koos vaheajaga kestis lugu 3,5tundi. Aga enamus näitlejaid oli kinolinalt tuttavad ja Claudius oli täiesti imeline. Ei ole just tihti kui imetled negatiivset kangelast. Üldiselt oli huvitav etendus, sest Shakespeare on muidu nii ära kanoniseeritud, et keegi ei julgegi tema kallal kääridega ringi käia. Kokkuvõttes oli ikkagi selline Shekspiir, vene moodi. Kohati oli muusikaline kujundus võimas ja siis kukkus pesni-pljaski teemasse. No ma ei tea.

Aga julged on need vene lavastajad küll. 

See-eest eile tabas mind totaalne apaatia ja stress kõige suhtes ja ma istusin peale tööd 7 tundi peaaegu liikumatult kodus sohval ja vahtisin kella neljani hommikul arvutiekraani. Ei und ega tuju ega mõtteid. Paremaks ka ei läinud eriti. Hommikul ootasid ikka samasugused töökuhjad. Nädalavahetuseks sõidame Tveri oblastisse järve äärde sportima. Ma lähen kalale, ehk saan tasakaalu tagasi.