Kutsu kodus tagasi!!!

tolmune, hirmunud ja kõhn nigu rott ja näljane ka aga täitsa elu ja tervise juures. Leidsime vastasmaja hoovi kanalisatsioonikäikudest. Pani maa all edasi tagasi... Ja eks tal oli ühe valge isasega seal väike kevadine lugu ka. Aga pühapäev ka, vähe autosid ja julges kallima korraks hüljata ja garaazhi juurde hiilida. Sealt pani aga inimest nähes taas plehku ja maa alla. Sain kõne, kimasin välja ja ennäe, maa all augus täitsa oma kassi hääl... Siis miilitsad ja tuletõrjujad upitasid kõik pead augus ja hüüdsid kiss-kiss. Vaatepilt oli üpris naljakas. Kamandasin mehed eemale tagasi tööpostile ja tõin toast natuke kassikrõbinaid ja ennäe- tuligi Kutsu august välja maapeale kui söögiga meelitasin. Vaeseke pisteti kohe vanni ja taastati endine välimus, sest tema valge nina ei paistnud tolmu seest teps mitte välja...

Oh kui tore, et imesid ikka juhtub ja Võrumaa hävitaja saab ikka metropoli salakäikudes ka hakkama. Ja et imede juhtumisse usutakse, sest mul oli siiamaani kassi söögikauss sööki täis... Kusjuures, ma nägin seda, et ta on maa all kuskil betoneeritud torude vahel eile täpselt nii unes ka.
Üldiselt olen õnnest nii ogar, et olen täna kogu hommikupooliku üritanud endale pannkooke küpsetada, aga kõik on kõrbema läinud. Peaks vist hoopis tsampuse avama.