Zvenigorod

Jällegi on möödas nädal, aga ma pole veel raporteerinud pidulikust väljasõidust Zvenigorodi. Pidulikust sellepärast, et väljasõit oli pühendatud VMi sünnipäevale ja miilitsapäevale. Esimene peatus oli Zaharovos, kus vaatamisväärsuseks osutus uhke valge kirik ja kellatorn ning mõis, kus Puškin oli veetnud oma lapsepõlve. Mõis oli suhteliselt kehvas seisus ja sisaldas väga arusaamatu sisuga ekspositsiooni. Natuke

oli materjali mõisa omanikust Boris Golitsõnist, siis pisut Puškini sugulastest, seinatäis maale, mingeid nipsasju vitriinides. Aga giid rääkis poolteist tundi ilusti täis igasugu asjadest, mis seal olid, tsiteeris peast Puškini teoseid ja tõi võrdlusi inimestega, kes selles mõisas oli toona elanud ja kellest said hiljem prototüübid.  Ja park oli ka majade ümber suhteliselt peen. Lilled olid kahjuks juba närtsinud. Fotod väljasõidust siin. Kõik, mis seal vaadata oli on fotodel jäädvustatud. Ehk et polnud just palju.  Siin fotol on näha millisel tumbal istub saali valvav memmeke.

Kavatsesime Zvenigorodis einestada, aga ei leidnud sealt ühtegi kohta mis oleks 18 inimest ära mahutanud. Lihtsalt väike koht kus oli üldse kokku kaks ühesuunalist tänavat. Seega kustutasime esmase nälja kloostripirukatega- kartuli, kapsa ja povidlotäidisega ja otsisime tagasiteel armeenia söögikoha, kus sai viis tükki šašlõkki 350 rutsi eest. Jäme röövimine.  Aga selle eest oli au olla ühes saalis koos miilitsatega, kes pidasid koos naistega miilitsapäeva. Ütlesime neile ka toosti ja lõime sõpruse pärast kokku. Kavas oli ka Kungla rahvas. Ja keegi hüüdis kibe, kibe, gorko gorko, aga mitte mulle. Tooste oli üldse hästi palju, igaüks harjutas natuke seda peent kunsti. Siin Venemaal on toostiütlemine ikka suure au sees, ilma nagu ei joodagi.  Me ka, maassa maan tavalla. Meeleolukas putka igatahes, katsu sa muidu miilitsapäeval miilitsat leida- tikutulega... Koju jõudsime laupäeva õhtu seitsmeks aga videolint monteeriti teisipäeva õhtuks. 

Muide siin on täitsa korralik jõusaal ja pinksilaud, ma tegin mingi Chuck Norrise agregaadi peal ükspäev prooviks kaks sammu ja terve järgmine päev kõhulihased valutasid. See oli kättemaks, et oma nina ilmaaegu spordisaali uksest sisse pistsin.