Täna hommikul ärkasin mahedate kandlehelide peale. Kass nimega Kutsu lihtsalt sõrmitses või oleks õigem öelda KÄPPis minu uut pilli, mille eelmisel nädalavahetusel lõpuks kätte sain. Pill on nii ilus ja nii hea kõlaga, et olen paar korda salaja viieks minutiks töölt koju jooksnud, et paari lugu tinistada.
Eile õhtul oli siis esimene avalik esinemine, kus kanti ette Liblikapolka ja Lambalabajalg. Need on sellised head lood, mille mängimiseks peab oskama kahte duuri. Austajaid ja imetlejaid kogunes kandlele ohtralt. Kes ise korraks proovida sai, armusid temasse kohe ära ja hakkavad vist mul nüüd kodus kordamööda harjutamas käima. Igatahes võib arvata et mul on blogipidamisele tekkinud kõlakas konkurent.
Kannel.
Kui me VÕ-muuseumist ära läksime, siis nägime Raiti kandlekotiga kõndimas..
VastaKustutaAga seda pilli tahaks näha- tee pilti!