Kunagi sai alustatud blogipidamist sellest, et üks tüüp sõitis laevaga kaugele merele ja hakkas mõtisklema elumereelu üle. Ja siis kukkus uisapäisa maalima. Imelikul kombel oli täna peaaegu täpselt samasugune päev nagu toona kaks aastat tagasi. Leidsin vana Tretjakovi galerii kõrvalt poe, kus müüdi lõuendit ja võtsin paar päeva hoogu, aga täna enne ei saanud magama minna kui pilt valmis sai. Nüüd on suur kergendus ja kell on juba pool kolm öösel. Vahel nagu on mingid asjad paisu taga, mida ei oska muudmoodi seletada kui maalides. Pidin veel maali fööniga ära kuivatama, et Kutsu oma lisandusi ei saaks teha. Kui aega saan tõttan peent raami otsima.
Maalidest rääkides ei saa aga kõrvale minna tõsiasjast, et kui meil oli siin suur Mihklipäevapidustus, siis korraldasime ka heategeva oksjoni, kuhu toodi kodudes olevaid kasutuid aga see eest väärtuslikke asju. Nii leidsidki hoogsal ja ennastunustaval enampakkumisel uued kasutajad käbi, 20 kopikat, madruse maika, Jessenini tee, purk õlut, masendust peletav preparaat "-Njegrustiin" ja muu hulgas ka üks tundmatu autori maal "Eesti mets". Lisaks veel hulgaliselt igasugu raamatuid, ainulaadseid käsitöid ja igasugu mõttetut sodi, millega pole kodus kunagi midagi peale hakata.
See on esimene maal, mis mul on õnnestunud maha müüa. Oksjoni tulud lähevad Siberi või Kaukaasia või Krimmi , ühesõnaga Venemaal asuva eesti küla eluolu parandamiseks. Meie saime kokku üle 4000 rubla.
Ja siit üleskutse: andke ära oma kasutu kola, korraldage heategevuslik oksjon ja muretseme Eesti küladele miskit, mis nende külaelu kvaliteeti parandaks. Näiteks selle 4500 rubla eest, mis meil kogunes saaks näiteks kultuurimajja kasvõi videomaki või kohvimasina osta, või kasvõi raamatukokku uusi eestikeelseid raamatuid. Kaua nad loevad 5 aastat vana SLÕhtulehte.
Oleme kontaktis kohalikega, et uurida, mida neil kõige rohkem kohe vaja oleks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar